maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad tuhala nõiakaev- all on salajõed ,suur vee ajal on nii palju vett et vesi tungib välja seda ohustab kaevandus,tahektakse rajada karjääri ehk vesi pumbatakse välja karstikoopa laest ripuvad alla tilkekivid e stalaktiit põrandalt kasvavad kõrgele stalagmiidid need tekivad koopast tilkuvast veest, ladestub välja lubisool probleemid karstiga- *põhjustab madalate alade liigniiskust *raskendab ehitustegevust *maapinna sisselangemised Soo soo on püsiva liigniiskusega ala kus ladestub turvas soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete *turvas koguneb,kui taimse materjali lagunemise jaoks pole tingimused soodsad-vesi külm, hapniku vaene ja happeline vesi soo definitsioon eestis- *kui on üle 30cm turvast *soode areng algas u 10000 aastat tagasi põhilised soostumise viisid-
konvektsioon- vahevööös asetleidvad konvektsioonivoolud Maavärinad liigitatakse tekke alusel neljaks: tektoonilised, vulkaanilised, tehnogeensed ja langetusvärinad maavärinate tekke põhjused: 1. laamade liikumise käigus laamade põrkumine, tavapärasest kiirem laamade liikumine 2. vulkaanilistes piirkondades- aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul 3. põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised 4. lõhkainete plahvatamised ja maa-alused tuumakatsetused TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD geotermiline energia- bioenergia- TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD TAASTUMATUD ENERGIAALIKAD päikese-, vee-, tuuleenergia, bioenergia(FS), fossiilkütused:põlevkivi, maagaas, turvas, geotermiline energia kivisüsi, nafta MAJANDUS
kõige tulemuseks on maavärin. 1.4 Vulkaanilised maavärinad Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 1.5 Purustav tõuge
mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 3. Maavärinate mõõtmine ja ennetamine
Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter. Maavärina tugevust hinnatakse 12-pallise skaala järgi. Maakeral leiab igal aastal aset keskmiselt 20 katastroofilist (seejuures 2 väga tugevat), 150 hävitavat, umbes 7000 tugevat, 19 000 mõõdukat, 150 000 nõrka ja mõni
Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele. Turismiobjektiks 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter. Maavärinate esinemispiirkonnad: · Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Väiksemaid maavärinaid võivad esile kutsuda: · Koobaste sisselangemised · Kaevanduste varingud · Maaalused 10 Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine
annaabi.ee 
