või sirge joonestamisega: kui peaksime tegema seda palja käega, ei arvates teaduse jaoks loota paremat tulevikku. saavutaks me kunagi rahuldavat tulemust, hoopis teine asi on teha Tunnetusmeetod, mida Bacon propageeris, oli induktsioon (ld seda sirkli või joonlaua abil (st abivahendeid kasutades). inductio `sissejuhtimine') ehk üldistamine. Midagi sarnast on Teaduslik teadmine peab tuginema kogemusele. Kuigi kogemusele kasutatud ka enne, kuid tema arvates oskamatult. Nimelt ei uuritud on viidanud ka varasema aja teadlased, on nad seda siiski teinud kunagi küllaldast hulka ega piisavalt mitmekesiseid fakte. Sellised eelarvamusega. Nimelt ei kasutatud kogemust mingitele järeldused olid Baconi arvates väga ebakindlad. Tõeline meetod,
A-1 töösegu sisseimemine silindrisse jääval rõhul, praktiliselt atmosfääri rõhul, segu parameetrid (p, v, T) ei muutu; A-1 joon ei ole oleku muutumisega seotud; 1-2 - segu kokkusurumine (komprimeerimine), seda võib lugeda adiabaatseks protsessiks, sest kokkusurumise ajal ei jõua segu anda kolvi seintele suurt soojushulka; nüüd segu olek muutub (maht väheneb, rõhk ja temperatuur tõusevad); 2-3 - soojushulga q1 sissejuhtimine jääva mahu tingimustes v=0 (küttesegu põlemine); segu muudab olekut, rõhk ja temperatuur kasvavad järsult; 3-4 - põlemissaaduste (põlemisgaaside) paisumine, seda võib lugeda adiabaatseks protsessiks; lõik 3-4 näitab gaasi oleku muutusi; 4-1 - soojushulga q2 eemalejuhtimine; faktiliselt on see väljalase põlemisgaaside atmosfääri paiskamine, siinjuures eemaldub gaasimassiga ka soojus; faktiliselt on
Nii peab toimima ka tõeline filosoof: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit. Kui kogemusele läheneda sihipäraselt, metoodiliselt, siis võib Baconi arvates teaduse jaoks loota paremat tulevikku. Tunnetusmeetodiks, mida Bacon propageerib, on induktsioon (ld inductio sissejuhtimine) ehk üldistamine. Midagi sarnast on kasutatud ka enne, kuid tema arvates oskamatult. Nimelt ei uuritud kunagi piisavat hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte. Sellised järeldused olid Baconi arvates väga ebakindlad. Tõeline meetod, mis viib teadmisteni, ühtlustab Baconi arvates inimesi võimekuse seisukohalt, jättes vähe andest sõltuvaks: avastuste tegemine muutub reeglipäraseks (algoritmiliseks). Nii et Baconi arvates ta on avastanud meetodi, mille abil saab avastada, st
annaabi.ee 
