töötav keha- keha, mis muudab sisenergiat mehaaniliseks energiaks. 4-taktilise sisepõlemismootori töötsükkel *Kolb liigub gaasi rõhu mõjul silindris alla. *Avatakse väljalaskeklapp. *Gaasid pääsevad välja, kolb asub alumises äärmises punktis. *Kolb liigub üles ja surub atmosfäärirõhul gaasid silindrist välja(väljalasketakt) *Suletakse väljalaskeklapp ja avatakse sisselaskeklapp *Kolb liigub taas alla. Toimub kütuse sisseimemine atrõhust veidi madalamal rõhul(sisselasketakt) *Suletakse sisselaskeklapp. Kolb on alumises äärmises asendis. *Kolb liigub üles.Toimub küttesegu kokkusurumine. *Küttesegu süütamine. Kolb on ülemises äärmises asendis. *Küttesegu plahvatus silindris. Kolb on endiselt ülemises äärmises asendis. Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks.
p p2 kulunud töö määramine 1 . TD keha komplimeerimine 1 astmelise kompressoriga (kolpkompressorid) 1-2 TD keha komplimeerimine rõhu P1 2-3 Komplimeeritud gaasi väljasurumine silindrist ja kolb liigub kuni ülemise surnu seisuni. Kui kolb asub ülemises seisus, siis selle kolvi esiseina ja silindri seina vahele jääb maht V3 = V0. 3-4 Surnud mahus oleva gaasi paisumine algrõhuni P1 4-1 Sisseimemine. Kuna kompressor kulutab tööd, siis tööprotsess toimub kellaosuti vastassuunas. Mida suurem on kahjulik maht, seda suurem on kompressori tootlikus, aga vältida seda mahtu ei saa. Kahjulik maht moodustab 2-9% silindri kogumahust ja oleneb kompressori konstruktsioonist. Kompressori põhitöö ülesandeks on kompressori poolt töö määramine. Kompressorite tööprotsesside TD analüüsimisel vaadeltakse ideaalset kompressorit millel see kahjulik maht puudub. 1-2 Isotermne
Mida väiksem on pilu, seda suurem on plunžeri aktiivkäik ja seda suurem õli hulk. Iga tööplunžer on ühendatud survekanaliga A, kustkaudu juhitakse silindriõli hülsi õlituspunkti. Jaotussiiber on ühendatud õli pealevoolukanaliga B. Lubrikaatori töö kontrollimiseks on igast sektsioonist välja viidud kontrollkanal C.Tööplunžeri ülesliikumisel (skeem I), kus toimub õli sisseimemine, asub jaotussiiber keskmises asendis, millega tagatakse õli vool kanalist B tööplunžeri töökambrisse.Tööplunžeri allaliikumisel (skeem II), kus toimub õli surumine silindrisse, liigub jaotussiiber alumisse surnud seisu, sulgedes õli tagasivoolu. Tööplunžeri ülesliikumisega liigub jaotussiiber tagasi keskmisse asendisse, mis tagab töökambri täitmise õliga. Järgmisel tööplunžeri allaliikumisel
puudused. Tööparameetrid. Vastavalt konstruktsioonile saab radiaalkolbpumbad jagada · mittepöörlev silindrite blokiga radiaalkolbpumbad · pöörleva silindrite blokiga radiaalkolbpumbad Mittepöörleva silindrite blokiga pumba (joonis ) teljel pöörleb nukk-(eksentrik) võll, mille tööpinna vastu surutakse vedrude abil kolvid. Pöörleva nuki profiili muutmine kutsub esile kolbide edasi-tagasi liikumise ja vastavalt sellele toimub vedeliku sisseimemine ja väljasurumine. Ringil võib paikneda mitu kolbi ja kolvid võivad olla mitmes reas. s Pöörleva silindrite blokiga radiaalkolbpumba skeem (KRRP) ja tööpõhimõte: Pumba (joonis ) rootor (1) kujutab endast tähekujuliselt ühendatud mitmest silindrist koosnevat silindriplokki, millede telgjooned asetsevad ühel tasapinnal ja lõikuvad ühes punktis.
kahe takti jooksul. Vaatleme 4-taktilises sisepõlemismootoris toimuvaid protsesse joonisel 16 toodud diagrammil p-v koordinaatides. Abtsissteljele on kantud töötava keha erimaht (maht oleneb kolvi asendist) ja ordinaatteljele absoluutne rõhk silindris. Joonis 16. Mootori ideaaltsükkel (a) ja skeem (b) soojuse juhtimisel protsessi püsival mahul. Mootori ideaaldiagrammil on kujutatud järgnevad protsessid: A-1 töösegu sisseimemine silindrisse jääval rõhul, praktiliselt atmosfääri rõhul, segu parameetrid (p, v, T) ei muutu; A-1 joon ei ole oleku muutumisega seotud; 1-2 - segu kokkusurumine (komprimeerimine), seda võib lugeda adiabaatseks protsessiks, sest kokkusurumise ajal ei jõua segu anda kolvi seintele suurt soojushulka; nüüd segu olek muutub (maht väheneb, rõhk ja temperatuur tõusevad); 2-3 - soojushulga q1 sissejuhtimine jääva mahu tingimustes v=0 (küttesegu põlemine);
annaabi.ee 
