Fenoplast • Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend • Soojusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel • Imab hästi vett • Sisseimbunud vesi eraldub kergelt • On lahusutunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine • Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide
Need on lõhnatud ega sisalda hallitavaid või mädanevaid komponente. Sobivad väga hästi kasutamiseks toiduainetööstuses, külmhoonetes ning muudes külmades ja niisketes keskkondades. Üks tuntuimaid ja levinumaid vahtplaste on fenoplast (tihti kutsutakse seda ''penoplastiks''). Fenoplast on soojustusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel. Seda materjali enam ei toodeta, küll aga kasutati seda palju nõukogude ajal. Fenoplast imab hästi vett, sisseimbunud vesi eraldub kergesti, on lahustunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine. Samuti eraldub mürgiseid kaase selle põletamisel. Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend, mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetislise materjali omadused olenevad katalüsaatorist, olemas on nii termoreaktiivseid kui ka termoplastseid polümeermaterjale. .
konstruktsioon on üldiselt kasutatav või absoluutselt kasutu. Pragude kohta on erinevaid arvamusi, täpsemalt öelda erinevaid olukordi, kus tekinud pragude laiuse piiramine on oluline ja kus ei ole. Näiteks, veepidavates struktuurides ehk veehoidlates ja ujulates pragude teke peab olema minimaalne, kuna tarind asub pidevalt vee all ning vesi imbub betoonisse nii sügavale, kui sügav on selle praod, nii et mida sügavam on pragu, seda kiiremini toimub elemendi korrosioon sisseimbunud vee pärast. Nii et eelkõige tuleb kontrollida standardi kaudu, kas struktuuri mõõtmed on adekvaatsed geomeetrilise kuju säilitamiseks. Järgmiseks tegevuseks raudbetoonprojekteerimises on betooni kaitsekihtide määramine töötava armatuuri üle. Kaitsekihi paksuse valik sõltub projekteeritava konstruktsiooni väliskkeskkonna agressiivsusest, tulepüsivuse tagamise mõttest ja konstruktsiooni planeeritava elueast. Kaitsekihi paksused on rangelt määratud standardis
kapillaarimavust. Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid. Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus. Mida parema veetõrjega on süsteem, seda kiiremini kuivab pragude kaudu sisseimbunud vesi fassaadipinnast välja. 4 2.2 Mördid Mört on sideaine (lubja, tsemendi vm), peene täitematerjali (liiva), vee ja lisandite segu. Parim komponentide suhe mördis on selline, kus on täpselt niipalju sideainet, et ta moodustaks täitematerjali terade vahel õhukese kelme, mis ka terad omavahel seob. Kui
7.4.4 Tellispindade puhastamine Puhastusvõtete valik Laienev tööstus, liiklusvahendid, happevihmad jm. on tuntavalt kiirendanud ehitiste määrdumist, mis rikub ehitise esteetilist väljanägemist. Väärad puhastusvõtted võivad veelgi halvendada seina välimust. Põhiliselt on kolm puhastusviisi: mehaaniline puhastus, vedelikupesu ja puhastamine pastadega. Mehaaniline puhastamine Harjamine ja kraapimine on võtted, mida tuleks esimesena proovida. Need võtted ei aita sisseimbunud mustuse vastu (õli, rasv, värv). Harjatakse ja kraabitakse kuiva pinda. Harjumiseks sobib jäik jõhvhari, kaabitakse kas puitkaabitsaga või seinaga sama värvi tellisetükiga. Vedelikpesu Välisseinte vedelikpesu tehakse kas kevadel või suvel, lisades veele vajaduse korral pesupulbreid või sobivaid kemikaale. Kemikaalidega pesu teevad kõige paremini fassaadipuhastusfirmad, kuid hoone omanikul on seda võimalik ka ise teha.
annaabi.ee 
