Varakeskaegset Bütsantsi on nimetatud linnade maaks, sest riigis oli üle 1200 linna. Linnadesse olid koondunud käsitöö ja kaubandus ning need olid riigi majanduse ühed alustoed. Nii kestis see 8. sajandini, kuni alagas linnade allakäik. Linnade käsitöölised olid koondatud ametialade järgi korporatsioonidesse, need ühingud tekkisid Bütsantsis tunduvalt varem, kui Lääne-Euroopas tsunftid ja erinesid neist mitmeti. Korporatsiooni pääsemiseks ei olnud vaja maksta sisseastumistasu, ega esitada meistritööd, aga riik jälgis ja suunas hoolikalt korporatsioonide tegevust: maksude täpset tasumist, toodete kvaliteeti, töökodade sisustust ja uute oskustööliste väljaõpet. Korporatsioone juhtisid vanemad. Käsitööline võis töötada ainult ühel alal. Kontrolli hõlbustamiseks paiknesid kõik ühe eriala töökojad lähestikku. Nii oli Konstatinoopolis omaette tänavad erinevatele erialadele. Lõhnaainete
majandusraskustesse, kuid sellistele riikidele toetusi ei jaga. Vähe sellest, et kaob võimalus saada toetust IMF- lt, väheneb võimalus üldse saada välislaenusid, kuna ka teised riigid ei soovi vastuolu IMF- ga. Loomulikult sõltuvad tugevad majandusriigid IMF- st vähem ja nii on mitmed neist tegutsenud vastuolus IMF tegevussuundadega, nt intressimäärade kujundamisel või ka valuutakursside määramisel. Valuutafondiga liitudes, tuleb riikidel tasuda sisseastumistasu, mida nimetatakse kvoodiks. Kvoodi suurus pole konkreetselt fikseeritud, vaid see sõltub iga sisseastuja majanduslikust võimekusest, mida hinnatakse erinevate majandusnäitajatega, nagu SKT, valuutareserv, maksebilanss jmt. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on talle rakendatav kvoot. Eesti esialgseks kvoodiks oli 66 mln USD. 90ndate lõpus on kvootide kogumaht u 210 miljardit USD. Reeglina nõuab IMF, et iga riik tasuks 25% kvoodist mõne teise riigi valuutas,
Kuid sellistele riikidele IMF toetusi ei jaga. Vähe sellest, et kaob võimalus saada laenu IMF-lt väheneb oluliselt võimalus üldse välislaenusid saada, kuna ka teised riigid ei soovi vastuolu IMF-ga. Loomulikult sõltuvad tugevad majandusriigid IMF-st vähem ja nii on mitmed neist tegutsenud vastuolus IMF tegevussuundadega nt intressimäärade kujundamisel või valuutakursside määramisel. Liitumistingimused: Valuutafondiga liitudes tuleb riikidel tasuda sisseastumistasu, mida nimetatakse kvoodiks. Kvoodi suurus ei ole konkreetselt fikseeritud vaid sõltub iga sisseastuja majanduslikust võimekusest, mida hinnatakse erinevate majandusnäitajatega nagu SKT, valuutareserv, maksebilanss jm. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on talle rakendatav kvoot. Eesti esialgseks kvoodiks oli 66 miljonit USD-d. 1990ndate lõpus on kvootide kogumaht umbes 210 miljardit USD.
annaabi.ee 
