Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2
protsentuaalse osakaaluga, mitme vastuvõtutingimuse korral korrutised liidetakse ning summa jagatakse 100-ga. Kui lõplik punktisumma ületab lävendit või on sellega võrdne, siis on üliõpilaskandidaat ülikooli vastu võetud. Riigieelarvelise õppekoha lävend on 92,0 ning riigieelarvevälise õppekoha lävend 60,0. Gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üliõpilaskandidaadile lisatakse kolm konkursipunkti. Mina soovin astuda 3+2 õppevormi, mis tähendab ka sisseastumiseksamit, mille osakaal on 50%. Sisseastumiseksam toimub augusti lõpus ning koosneb kolmest kaasusülesandest. Ülesanded on järgmistest õigusvaldkondadest: tsiviilõigus (40%), haldusõigus (30%) ning karistusõigus (30%). Teine 50% koosneb eeldusainete keskmisest hindest. (kogu informatsioon on saadud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kodulehelt www.oi.ut.ee) Mis nõuded on sellel ametil? Mida amet endast üldse kujutab? Jurist on sügavate õigusalaste teadmistega isik
ka varakult tööle. Kurbi mälestusi jätsid ainult sakstepelg ja mõisnikupoja kiusamine, mida kajastab isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minud esimesed ,,triibulised"". Kui Eduard oli kümneaastane, saadeti ta 1875. aastal Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati ka Kentmanni kooliks. Kui Eduard oli lõpetanud selle kooli kahe aastaga, ei suutnud ta läbida kreiskooli sisseastumiseksamit. Tal tuli veel õppida ühe semestri vältel Linna Esimeses Elementaarkoolis, et siis suunduda 1878. aasta kevadel kolmeklassilisse kreiskooli. Algusel läks noorel poisil seal hästi, kui lõpuklassi jäi ta kordama ning lahkus seal 1882. aasta kevadel kursust lõpetamata. Sellega piirduski tulevase kirjaniku vormiline hariduskäik, mille väärtuslikumaks tulemuseks oli saksa keele põhjalik omandamine. Saksa keele omandamise abil avanes Vildele ligipääs maailma kultuurivaradele,
annaabi.ee 
