· vastupidavad külmumise ja sulavee suhtes sellistes tingumustes saab kasutada spetsiaalseid soklikrohve, saneerkrohve, veetihedat betooni, mineraalseid isolatsioonvõõpasid vüi bituumenkatteid. Tähtsamad aspektid, mida tuleb sokli juures arvestada: · fassaadi üleminek tuleb nii teostada, et mööda fasaadi maha jooksev vesi ei satuks soklikatte sisse ega taha. · Fassaadi üleminek soklis on alati parem vormistada veeninaga, ning soklu sisseastega, · Soklipiirkonna soojustamisel kasutada vastavalt soklile sobivat soojustus materjali. · Pritsvee vähendamiseks moodustada ümbersokli kruusast riba või madalad põõsad pritsvee hajutamiseks (http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf) KOKKUVÕTE. Eestis sajab väga palju sademeid ja pinnases on väga palju pinnase niiskust tuleb mõelda väga hoolikalt hüdroisolatsiooni peale. Ning juhul kui tahta kasutada eluasemeks
Sokli soojustamiseks tuleks valida kindlasti sokli soojustamiseks mõeldud materjalid. Need on vastupidavad mehaanilistele koormustele, püsivad ja vastupidavad vee ja külmumise suhtes. Tähtsamad punktid, mida tuleb sokli soojustamise juures jälgida: Fassaadi üleminek tuleb teostada nii, et mööda fasaadi maha jooksev vesi ei satuks soklikatte sisse ega taha. Fassaadi üleminek soklis on alati parem vormistada veeninaga, ning sokli sisseastega. Sokli piirkonna soojustamisel kasutada soklile sobivat soojustus materjali. Pritsvee vähendamiseks moodustada ümber sokli kruusast riba või madalad põõsad pritsvee hajutamiseks ja vähendamiseks. [6] 12 KOKKUVÕTE Enne hoonete ehitamist, tuleb hoolikalt planeerida hüdroisolatsioon. Seda eriti juhul, kui plaanitakse ka keldrikorrust kasutada eluruumina
Puudujäägid algavad sel juhul tavaliselt akende vahetusega, mil valitakse odavaim võimalik lahendus ning paigaldamata jäävad nii plekid kui akende kattelauad – paljastades montaaživahu lagundavale UV-kiirgusele ning juhtides vihmavett tarindisse. Akende erinev stiil sama hoone samal fassaadil torkas silma väga paljude hoonete puhul, vt. Joonis 2.64. Teine akende visuaalse küljega seotud probleem on renoveeritud hoonetel akende paiknemine välistasapinnast olulise sisseastega, vt. Joonis 2.65. Puithoonetel algne aknalengi laius tehti võrdseks seina kogupaksusega. Seetõttu asetses akna välimine raam samas tasapinnas voodrilauaga. See ei ole ehitusfüüsikaliselt küll parim lahendus, sest aken astub palkide vahelt ~4…5 cm välja ja akna liitekohta tekib külmasild. Kuna aga tolleaegsete hoonete soojuskaod olid niigi suured, ei avaldanud see külmasild olulist mõju üldisele energiakulule. Kui välisseinte lisasoojustamisel jätta aknad
annaabi.ee 
