Võrreldes hilisaastatega, oli maakonnanõukogude tegevus algusaastatel palju aktiivsem . Kui algusaasatel olid saadikute valimised valijameeste poolt, siis edaspidi olid valimised otsesed. Samuti enne pidi andma valimisnimekirja 30 päeva enne valimisi, siis hiljem muudeti aega ja pandi see 40 päeva peale ning kui enne tuli kandidaatide nimekirjad anda sisse 25 allkirjaga , siis hiljem piisas vaid 5 allkirja sisseandmisest. 1927 nimetati maakonnanõukogud ümber maavolikogudeks, maakonnavalitsused aga maavalitsusteks. Kui vaadata meie maakonnaseadust, mis anti välja 1938, siis ütleb ka §16. Maakonnaomavalitsuse organiteks on: 1) maavolikogu; 2) maavanem; 3) maavalitsus; 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu on maakonnaomavalitsuse esinduskogu. Maavolikogu koosneb maavolinikest. Räägin natuke maavolikogu tegevusest, mis selle võimkonda kuulub:
(g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda 15 d muda vanus hapnikutarve aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks (vähemalt 1-2 mg/l). Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud
(g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem –Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus – L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda ≥ 15 d muda vanus hapnikutarve – aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks (vähemalt 1-2 mg/l). Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud
koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: - kõrge-, - normaal- - või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda 15 d muda vanus hapnikutarve aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks (vähemalt 1-2 mg/l). Hapnikutarve oleneb muda koormatusest.
aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. Samuti on selles protsessis orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum, puhastusefekt kõrgem ja liigmuda tekib vähem. Samal ajal on vajalik aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Lagundatud orgaanika jaguneb BHT' na: - mineraliseeritud CO2 ja vesi 30 - 50% - kõrvaldatud jääkmudaga 40 - 45% - väljub puhastatud veega 10%. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. Mudakoormus on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Olenevalt mudakoormusest jagunevad aktiivmuda puhastid: - kõrge koormusega, 0,8 - 1,5 kgBHT/kg muda*d
koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. Samuti on selles protsessis orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum, puhastusefekt kõrgem ja liigmuda tekib vähem. Samal ajal on vajalik aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Lagundatud orgaanika jaguneb BHT' na: - mineraliseeritud CO2 ja vesi 30 - 50% - kõrvaldatud jääkmudaga 40 - 45% - väljub puhastatud veega 10%. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. Mudakoormus L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. L = Q*So/V*X L - mudakoormus, kg BHT/kg muda *d Q - vooluhulk, m3/d V - biopuhasti maht, m3 S - reovee BHT, kg BHT/m3
annaabi.ee 
