Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi. Lisaks keele väljasuremise kurvale loole räägib Kivirähk ka maailmade sõjast. Esimeses maailmas elavad vanad ürgkultuure hoidvad eestlased, kelle jaoks pole midagi tähtsamat, kui hoida ja austada oma esivanemate kombeid ja riitusi. Oma kultuuri hoidmise nimel sõditakse Põhja Konna abil raudmeestega hoides nii ära alistumist võõramaalastele. Ussisõnad on metsarahva suurim uhkus. Sisistades saadavad nad korda kõik oma eelkäijate talitused: ohverdamised, põdratapp ja hundikasvatus. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on metsarahvast välja arenenud, võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast ning räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab
linna. Sinna sõideti bussiga. Pargis muusikat kuuldes mõtles mt taas, et on laps-rahva tulevik. Ema ostis talle jäätist, kuna mt seda aga varsti ei tahtnud, oli ema õnnelik kui sai selle ise ära süüa. Emal oli vaja tutvuse kaudu hankida tõend, et on riigile müünud toore seanaha. Seni kuni täiskasvanud asju ajasid, läks mt. Heljuga välja. Helju näitas talle lambanahku. Nad peksid üksteist nahkadega, minategelasel sai kõrini ning ta hirmutas Heljut, tehes tigeda näo ning sisistades: " Metsavana tuleb!" Helju andis talle seejärel lepituseks paberist nuku. Mt. pesti lambarasvast puhtaks ning nad läksid emaga kohvikusse, seejärel raamatupoodi. Mt. sai kaks raamatut, sest vihikuid maalastele ei müüdud. Koju jõudes avastasid nad, et kolm nende kana oli maha murtud. Ema ja vanaema hakkasid sulgi kitkuma. Isa saabus komandeeringust, tõi emale kringli ning minategelasele raadio. Hommikul tegi isa perest pilte ning hiljem viis minategelase mootorrattaga sõitma
mitte mõistvale poolele, et pole muud teha, kui sõdida. ,,Siis, vastupidiselt rahvaste vahelistele seadustele, saadikud relvastusid Saatus viis Roomat varemeteni. Q. Fabius ratsutas galli sõjapealiku juurde, kes sööstis tormakalt otse Etruskia lippude poole, torkas oma oda ta küljest läbi ja tappis ta. Kui ta oli parasjagu ametis laiba paljaks röövimisega tundsid gallid ta ära ja üle terve armee levis sõna, et see oli roomlaste saadik. Unustades oma viha kluusiumlaste vastu, ja sisistades ähvardusi roomlaste vastu, nad taganesid.`` (Patavinus 27-25 eKr. :36) Selliste saadikute valimisega ei olnud Senat just kõige parema otsuse teinud. Saadikuteks oleks sobinud mõned vanemad, tasakaalukad ja väärikad patriitsid, mitte noored uljaspead. Saadikud ei oleks tohtinud midagi sellist teha, mis neile antud instruktsioonidega vastuollu lähevad, sõda kaasa arvatud. Nad kaitsesid küll kluusiumlasi, aga samas tegid gallidest vaenlased.
on näinud põhja konna, kes ta seljale puhkamiseks maandus, kala nimi oli Ahteneumion, ta sukuledus merepõhja - Leemetit ärritas, et ta kõiges viimane olema peab, viimane mees metsas, viimane poisslaps peres, viimane, kes kala nägi, mispeale Hiies vastas, et tema jaoks on poiss esimene 23. - Saaremaale jõudes meenus Leemetile, et vanaisa ei andnud juhtööre, kus tuuletark elab, õnneks olid tal selged ussisõnad, mida sisistades roomas kohale rästik, kes noored tuuletarga juurde juhatas - Möigasel oli poeg Röks /Taaniel, kes oli munk ja kristlane, isa tundis selle üle piinlikkust ja Leemet mõistis tema tundeid, ta rääkis oma vanaisa palvest ja Möigas asus askeldama, seni jutustas nendega munk, kes päris Jeesuse kohta ja ristimiste kohta, Leemetit ärritas see, sest sellega seondus talle Magdaleena ja see oli ebameeldiv, kuna ta nüüd Hiiega oli
annaabi.ee 
