Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks". Käsumajanduse juurutamine Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel. Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine. Kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus käsumajandus, millega kaasnes massiline väärtööliste sisevool. Soodutus linnastumine. Mõned Eesti piirkonnad muutusid venekeelseks.
lahtede või väinade ulatuvad silekaljud või suurte jõgede poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk. Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus Mida suurem on temperatuur seda väiksem tihedus Mere geoloogiline tegevus Kulutav tegevus ehk murrutus ehk abrasioon Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab
Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, kodumajapidamises Maailmamere tähtsus- toiduallikas- kalad, mereloomad, liikumistee, kaubateed, rannikud, kui puhkealad, soola tootmine, sademed olulised põllumajandusele, mageda vee tootmine. Maavarad- gaas, nafta. Elektritootmine- tuul, lained, looded. Organismide elupaik toodab hapnikku füktoplanktoni abil.
Assotsiatsiooniga, millega kaasnes üldine avatus psüühikale ja salapärastele nähtustele 1970- ndatel aastatel, põhjustaski suurenenud psühholoogiliste uuringute dekaadi. Nende aastate jooksul laienes parapsühholoogia tgevusulatus. Psühhiaater Ian Stevenson juhatas 1970-ndatel palju vaidlusi tekitanud taaskehastuse uuringuid, psühholoog Thelma Moss pühendas palju aega Kirliani nöopildi uurimiseks UCLA parapsühholoogia laborotooriumis. Vaimsete õpetajate sisevool Aasiast ja nende näites meditatsiooni poolt tekitatud võimetele viisid teadvuse muutunud seisundite uurimisele. Psüühik Russell Targ tutvustas 1974.a. terminit ,,eemalt vaatlemien". Sellel perioodil ilmutasid ka parapsühholoogiast eemal seisvad akadeemikud üldist optimismi selle uurimise vastu. Paranormaalsete uuringute voog jätkus 1970-ndael ja 1980-ndatel aastatel. 1980-ndate lõpuks raporteeris Parapsühholoogide Ühendus, et nende liikmed töötavad enam kui 30-s riigis
järvede seas teisel kohal. Järve pikkus on 4,3 ja laius 1,3 km. Keskmine sügavus 5,9 m ja pindala 397,1 ha. Absoluutne kõrgus merepinnast 83,1 m.. Järv on nõrga läbivooluga, kus sisevool toimub põhiliselt magistraalkraavide kaudu. Rohkesti on kalda - ja põhjaallikaid. Järve kaldad on mudased ja kõrkjatesse kasvanud kuid loodetipus asuv kallas on laugja
*Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ning vajadusi. *ENSV majandus allutati plaanimajandusele, mis välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas ülemineku käsumajandusele. *Oluliseimaks demograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sisevool. Elanikkond Eestis kasvas tohutult muulaste arvelt, kes tulid Eestisse organiseeritud värbamise teel ja samuti oma algatusel või juba Eestis olnud sugulaste ja tuttavate õhutusel, peamiselt Venemaalt. *Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid, ellusuhtumise, suurendas vene keele rääkimist ja vähendas eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse arendamise tulemusel kasvasid linnad ja palju muulasi asus sinna elama. Kolhooside pärast asus palju talupoegi linna