Tallinna Ehituskool Sisevooderduse paigaldus Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Soovitusi paigaldamiseks........................1 Kuhu võib ja kuhu mitte ? .....................1 Vaja minevad tööriistad ................1 Alusroovits..........................................2 Voodrilaua kinnitus.............................3 Lagi .....................................................3 Pinnaviimistlus...........................
TALLINNA EHITUSKOOL Ehituspuusepp 12 Referaat Välis ja sisevooderduse paigaldamine Jürgen Aasrand Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2011 Sisukord 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Soovitused voodrilaua paigaldamiseks Kuhu tohib voodrilauda paigaldada Materjali kulu Tööriistad Ettevalmistus Alusroovitus Voodrilaua kinnitamine Lagi Seinad Pinnaviimistlus Sisevoodri standardprofiilid Muud sisevoodriprofiilid Liistud 2. Välisvooderdus Üldinfo
kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt.
Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 (väike) Korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid, uksega EI30 Kaugküte Pooltel korteril on rõdu Välisuks on lukus Pööning puudub 2. Hinnang saadud riskiindeksile: Riskiindeksi väärtus on 0,6065 (väga hea) (minimaalne riskiindeksi väärtus on 0, mis tähendab maksimaalset tulekindlust). Tabel 1 Parameetrite kirjeldus P1 Siseviimistlusmaterjalid korterites. Korteri sisevooderduse võime edasi lükata konstruktsioonide süttimist ja vähendada tule levikut. P2 Tulekustutussüsteem. Seadmed ja süsteemid tulekustutuseks. P3 Päästeteenistus. Päästeteenistuse võime säästa elusid ja takistada tule edasist levikut. P4 Tuletõkkesektsioonid. Hoone jaotuse aste tuletõkkesektsioonideks. P5 Sektsioonidevahelised piirded. Tuletõkkesektsioone eraldavate piirete tulepüsivus. P6 Uksed.
Enamik kilpkonnalisi võib jagada kahte just selle järgi, kuidas nad oma pea kilbi alla varju tõmbavad. Koold - kaelalistel on lühike kael ja nad tõmbavad pea otse kilbi alla. Pöördkaelalised painutavad oma pea ja kaela külje peale. Suuõõnes paikneb jäme lihaseline keel; viib söögitorusse, mis pikkamisi läheb üle pikaks õhukeseks seinaliseks maoks. Maks ja sapipõis on suurte mõõtmetega, pimesool kilpkonnalistel puudub. Kusepõis on suur. Kopsud on suure mahuga ja seljakilbi sisevooderduse külge kasvanud. Et kilpkonnaliste roided on kilprüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn hingamiseks rinnakorvi liigutada. Seetõttu toimub hingamineõhku "neelates", kusjuures võngub keelealune aparaat. Õhu pumpamisega tegelevad ka jäsemed. Osad kilpkonnad on võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud
a. Primitiivne endoderm ekstraembrüonaalne kude, mis ümbritseb epiblasti. b. Parietaalne endoderm interakteerub trofoblasti gigant rakkudega (peale implanteerumist prim endodermist) -migreeruvad mööda trofektodermi sisemist pinda ning mood koos trofoblasti gigant rakkudega parietaalse rebukoti. c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) moodustab blastotsööli sisevooderduse ning epiteliaalse koe epiblasti ja ekstraembrüonaalse ektodermi pinnale. (mood peale implanteerumist prim endodermist) d. Definitiivne endoderm embrüo kõige sisemine looteleht; pärineb epiblastist Parietaalne ja vistseraalne endoderm vahendavad toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Vists endoderm on oluline signalisatsioonikeskus embrüo edasises arengus. -jaguneb : embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermis (DVE)
Parietaalne endoderm moodustub primitiivsest endodermist vahetult peale implanteerumist emakasse, ta interakteerub trofoblasti gigantrakkudega. Nad migreeruvad mööda trofoektodermi sisemist pinda ja moodustavad koos trofoblasti gigantrakkudega parietaalse rebukoti. Vistseraalne endoderm moodustub primitiivsest endodermist vahetult peale implanteerumist emakasse, ta moodustab blastotsööli sisevooderduse ning epiteliaalse koe epiblasti ja pinnale ekstraembrüonaalse ektodermi. Koos parietaalse endodermiga vahendab ta toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Samuti on vistseraalne endoderm tähtis signalisatsioonikeskus areneva embrüo edasises arengus. Vistseraalne endoderm jaguneb veel embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermiks (DVE) ning sellele järgneb DVE rakkude ümberpaigutumine anterioorsesse poolde
eellasrakud) ja PNS-i neuronid nii sensoorsele, sümpaatilisele kui ka soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! Endoderm Mis endodermist tekivad? aitab indutseerida mesodermaalsete kudede arengut, moodustab sisevooderduse 2 torujale organsüsteemile - respiratoorne toru (kopsud) ja seedetoru (seedesüsteem, maks, sapipõis, kõhunääre); moodustab epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele, nt kilpnääre, kõrvalkilpnääre, tüümus ja struktuuridele, nt trummiõõs, kuulmetõri, kusepõis, kusiti Primitiivne edoderm ja selle funktsioonid kujuneb blastotsüstis ja annab aluse vistseraalsele endodermile, millest enamus rakke moodustab toitefunktsiooniga rebukoti
annaabi.ee 
