Suurt rolli edendas ühistegevuslik liikumine maal, suurenes kõikvõimalike masina-, piima-, kartuli-, muna-, karjakontrolliühisuste hulk. Peamisteks väliskaubanduspartneriteks olid Suurbrit. ja Saksamaa (tagasihoidlikumalt järgnesid Soome, Rootsi ja Läti). Eesti. väljaveos olid I kohal põllumajandussaadused (või, peekon, munad), neile järgnesid metsamaterjal ning tööstustoodang (tekstiil, paber, põlevkiviõlid). Siseveos domineerisid tööstusseadmed ja keemiakaubad, ka toorained (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill). 1930-te lõpus likvideeriti tööpuudus, suurenes inimeste sissetulek ja vähenes elukallidus. Eesti oli täielikult integreerunud Euroopa majandusruumi ning jätkas oma võimalustele vastavat suhteliselt kiiretempolist arengut.
Läänemerel hakkasid liikuma ka Inglise ja Hollandi laevad ning seetõttu asus inglasi ja hollandlasti elama Narva linna. Endiselt oli Narvas palju vene kaupmehi. Eesti sadamate kaudu veeti välja siinsetes rehtedes kuivatatud teravilja. Tallinna väljaveost moodustas vili 2/3. Baltimaid hakati nimetama Rootsi viljaaidaks. Teiseks tähtsamaks läände veetavaks kaubaks oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt. Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep. Nende peamine väljaveosadam oli Narva. Siseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust veeti soola edasi Venemaale ja SoOme. Linnade majanduselus oli tähtis koht oma kindlale alale spetsialiseerunus poodnikel. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Kõigis linnades, v.a Narvas, domineeris saksakeelne kaupmeeskond. Eestlasi tähtsateks kaupmeesteks ei tõusnud. Oluline on Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus:
tööstusriigiks. Põllumajandnuses suurenes põllupinna kasutamine, loomade arvukuse kasv, sordiaertus jne. Suurt rolli edendas ka ühistegevuslik liikuine maal. Maale jõudis elekter. Peamistes väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa, (Soome, Rootis). Väljaveos olid põhiosa põllumajandussaadused (või, peekon, muna), siis metsamaaterjal ning tööstustoodang (tekstil, paber, põlevkivi). Siseveos domineerimissed tööstusseadmed ja keemiakaubad, samuti toorained (raud, kivisüsi, puuvill, naftasaadused) 1930a likivideeriti tööpuudus ja paranes inimeste elukvaliteed. VÄLISPOLIITIKA Eesti tunnustamine 1918 tunnustas Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus eestis de facto-ga. Eesti probleemide lõplik lahenemine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks kus iseseivuse juriidlisest
annaabi.ee 
