Kaasus Fox, Campbell vs Suurbritaania (1990) 5 (1c) 3 meest peeti kinni kuna neid kahtlustati et nad kavatsevad toime panna terrorismi akte ja nad peeti kinni vastavalt UK riikliku õigusele mis lubas politseinikul kinni pidada oli siiras sisseveendumus ilma vahistamisordita. Euroopa Inimõiguste Kohus ütles et põhjendatud kahtlus kõrvalseisja oleks samuti veendumusel et planeerimusel on õigusrikkumine, aga politseinikul peab olema faktid, info mis tõendaks tema siseveendumust. Ehk siis mida kohus ütles on see et siira s siseveendumus on konventsioons madalam pool ja selle lisaks peab olema objektiivne test nähtud mis rahuldaks kõrvalseisjaid kuriteo olemasolus. 5 (2) Kas nendele oli andnud piisavalt kiirest inf miks neid kinni peetakse. Kohus rääkis mis tähendab arusaadav keel ehk ka mittetehniline keel, normaalses keeles ja arusadavas miks teda vahistati. Talle peaks olem aantud faktilised põhjused, mis selle tingisid. Teine asi oli
Süüdimõistev otsus ühes menetluses ei välista menetluse algatamist või süüdimõistmist teises menetluses ning põhimõte ne bis in idem ei rakendu, sest kriminaal- ja distsiplinaarmenetlus teenivad erinevaid eesmärke, need kuuluvad eri organite pädevuse ja kohtuniku käitumises hinnatakse ise aspekte. Samas ei saa need menetlused teineteist ignoreerida, protsess iseenesest, asjaolud või tulemused ühes menetluses võivad kujundada teises menetluses asja lahendava kohtuniku siseveendumust. Seetõttu vajaks võib-olla nende kahe menetluse vahelised sidemed ja autonoomsus, samuti süütuse presumptsiooni ja kaitseõiguse kohal- damine distsiplinaarmenetluses täpsustamist.*38 2.3. Distsiplinaarasja arutamine ja avalikkus Eestis on distsiplinaarasja lahendamiseks moodustatud Riigikohtu juurde distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub igast kohtuastmest viis kohtunikku. Nendest isikutest moodustab distsiplinaarkolleegiu-
loobumise kasuks sellest lähtudes, kas on piisavalt tõendeid. Sellisel juhul on kõrgemalseisvate prokuröride võimalus anda juhised ka praktilistel põhjustel piiratud, sest tõendikogumi piisavaks pidamine on pigem siseveendumusel ja tunnetusel põhinev protsess kui seaduse kohaldamisega seotud küsimus. Eriarvamuste puhul on võimalus küll prokurör asendada, samas ei ole võimalik aga tema siseveendumust käsu korras muuta. Seetõttu ka näiteks KrMS § 213 lõige 6 sätestab, et üksnes „[k]õrgemalseisva prokuröri määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaal- menetluses kohustuslikud“. Seega ei saa kõrgemalseisev prokurör anda korraldust arvata mingi asjaolu tõendatuks. Seetõttu käsitatakse rahvusvaheliste standardite kontekstis prokuratuurisiseste juhiste all eelkõige juh-
annaabi.ee 
