Tema arvates on võimalik ainult sellele võimele rajada eksiatuse põhimõtet ja tõest teadmist. Selles seisnebki Descartes´ i tehtud pööre mõtlemises: endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõsikindla teadmise ainsaks aluseks (välised asjad on inimesest kaugel ja teel nendeni võib kergesti eksida, nt meeled on tihti petlikud ja kujutavad asju ekslikult). Tee mõttest mõtte endani on lühike ja see annab sisevaatlusele usaldusväärsuse. ,,Cogito ergo sum" (Ma mõtlen, järelikult olen olemas)- isegi kui ma midagi ekslikult arvan, siis pole mul kahtlust, et see olen just mina, kes nii mõtleb. Temalt pärineb ka uurimismeetod sisevaatlus ehk introspektsioon. Descartes Kant Immanuel Kant`i (saksa filosoof, 1724-1802) arvates on mõistuses selliseid asju, mis ei saa
disharmoonilised kohad su infoväljas, L.I.F.E. seadme keeles negatiivse stressi allikad, oskab masin tasakaalust väljas olevale piirkonnale saata infot, mis selle jälle tasakaalu viib. (Instituut, 2015) 11. Osho müstilise roosi teraapia Osho Müstilise Roosi Teraapia on kolmeosaline ja kestab iga päev 3 järjestikkust tundi. Esimesed 7 päeva toimub naermine, teine on pisarate nädal ning viimane nädal kuulub vaiksele sisevaatlusele. Osho on öelnud, selleks et jõuda sügava sisetunnetuseni, on vajalik läbida erinevaid kihte– justkui sibulal on erinevad kihid, mis ümbritsevad selle südant ehk tuuma. Naermine vabastab kõik allasurutud tõkked, mis piiravad spontaanset naeru, loomulikku rõõmu. Kuivõrd see ka ei tundu uskumatuna, aitab naermine ometi pisaratel vallanduda. Teine nädal kuulub pisaratele. Nutmine vabastab järgmise kihi, mis meid sisemiselt piirab. Mida totaalsemalt osaletakse esimesel nädalal, seda
Soov muundada tavalisi metalle väärismetallideks leidis Euroopas palju pooldajaid. Paljudele alkeemikutele ei olnud aga tähtis mitte niivõrd konkreetselt kulda saada, vaid lihtsalt uurida sageli müstilisi metallide muundamise viise. Niisiis alkeemia põhieesmärgi seisukohalt on tema saavutused keemia alal üksnes kõrvalprodukt. Oluline ei olnud mitte niivõrd tegevuse konkreetne ja ajastatud resultaat, kuivõrd tegevus ise, selle mõtestamine, hingeline läbielamine, sisevaatlusele andumine ja jõupingutused täiuslikkuse saavutamisel. Täiuslikkust tuli otsida puhtast vaimsest tegevusest, loomingust, mitte asjast, mis saadi. Asi oli üksnes märk, sümbol, mis viitas loomisele kui alati ainukordsele, isikulisele, hingestatud protsessile, selle seesmise, suurel määral saladuseks jääva protsessi suuremale või väiksemale täiuslikkuseastmele. Täiuslikkuse piiriks oli jumal, keda ei saa
(Fechneri seadus). Wilhelm Maximilian Wundt püstitas esimese psühholaboratooriumi aastal. 1879. (tinglikult ka teadusliku psühholoogia sünniaasta). Emil Kraepelin oli Wundti õpilane, 1886 valiti ta Tartu Ülikooli professoriks. Francos Galton leidis, et andekus ja iseloom on päritavad. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus (nt vanemate pikkus) sisaldab informatsiooni teise suuruse (nt lapse pikkus) kohta. 2.4. Kokkuvõte Filosoofid ja mõtlejad, tuginedes sisevaatlusele ja ümbritseva maailma vaatlusele, on aastasadade jooksul otsinud vastust küsimusele, mis on inimese psüühika ja mille poolest üks inimene erineb teisest. Psühholoogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19. sajandi teisel poolel. Katselise mõtlemis- ja uurimisviisi juurdumine näitas, et inimese hinge- ja vaimuelu kirjeldamine võib jõuda üldiste seaduspärasusteni, mida saab väljendada täpsete arvuliste suhetega. 3. Inimene osa loomariigist 3.1
annaabi.ee 
