0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusreziim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev. See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna
sügavuseni. Liigestunud rannajoonega pehme põhjalised lahed on seetõttu sobivaks kasvukohaks merepõhjale kinnituvatele mändvetikatele ja õistaimedele. Läänemere vee soolsus Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusrežiim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev. See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus.
osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusrežiim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev. See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o
annaabi.ee 
