liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. 3 Koostas: Reppy 21.11.2012 7. Treimine Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e
Siseotsad ja -astmed treitakse astmetera abil ristettenihkega tooriku telje poole. Tera lõikeservanurk peab olema suurem kui 90". Astmelise ava täpsed sügavusmõõtmed saadakse pikiettenihke limbi või pikipiirikutega, st. samuti nagu astmelise võlli treimisel. Sisesoonte treimine. Täisnurksete sisesoonte treimiseks kasutatavate sooneterade tööosa kujundusgeomeetria on sama mis välistreimisel kasutatavatel.Sisesooneterad on kas tervikterad või koostatavad. Et treial ei näe sisesoone treimist, on väga tähtis kasutada piki ja ristiettenihke limbi või piirikuid. Laia sisesoont treitakse algul risti-, seejärel pikiettenihkega. Sisesoone laiust ja kaugust ava otsast kontrollitakse nihiku või sablooniga. Soone läbimõõt tehakse kindlaks seinapaksuse mõõtmise teel. Esmalt võetakse välistastriga seinapaksus a enne treimist ja kantakse üle joonlauale. Nüüd viiakse tastri üks kombits soone põhja, muutmata seejuures kombitsate asendit,
50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks,
rühma üldnimetus, kus metallid ühendatakse Treimise põhioperatsioonid on: 1) silinderpinna detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu treimine; 2. otspinna treimine, 3. soone treimine; rakendamise toimel. 4) läbilõikamine, 5) silindersisetreimine; 6) tasase Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata. sisepinna sisetreimine; 7) sisesoone treimine. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi 7) Freesimine karakteristikud eristatakse: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid punktkontaktkeevitust, tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on joonkontaktkeevitust, frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-,
50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks – puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks – avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks,
mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesüga- vus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t=(D-d)/2, mm. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret. Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetrei- mine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhiope- ratsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerd- puuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga, enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks