meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49
meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49
ribani. Kui eelrullimisel on vedav valts laoturi pool, siis tiheneb segu valtsi all hästi. See annab tasase katte, kuna veetav esimene valts sõidab juba eelrullitud kattel. Erand: järskudel tõusudel peab esivalts ees olema. Tõusudel kannab vedav valts üle eriti suure tõukejõu. Esivaltsi poolt juba eelnevalt tihendatud katte peal liigub vedav valts takistuseta ja ei moodusta ebatasasusi. Kurvid: kurvides alustada siseservast. Kui tihendame kõige enne segu kurvi siseservas sisi tekib tugi järgmiste rulli käikude jaoks. See on suur kaldega kurvides eriti tähtis. Kui rull viimase jälje lõpust diagonaalselt üle eelmiste jälgede lõppude esimesele jäljele tagasi sõidab, siis võivad manööverdamisel tekkida ebatasasused.(vale) Rullimise temperatuur. Peamine: mida kõrgem temp. Seda parem tihedus. Aga: on ka ülemine piir. Teisiti: liida madala temp. Ei saa vajalikku tihedust. Soodsaim temp on sõltuv:
tarust välja. (Übi, 2000) Herilased Herilased kuuluvad astlaliste kiletiivaliste alla. Nad jagunevad eluviisilt kaheks: üksielavad ehk solitaarsed ning ühiselulised ehk sotsiaalsed herilased. Eestis elavad herilased kuuluvad põhiliselt ühisherilaste sugukonda, millest suurim on vapsik. Kehaehitus Herilase keha koosneb peast, rindmikust ning tagakehast. Herilase pea on hüpognaatne ning selle külgedel asuvad suured liitsilmad. Liitsilmade siseservas on silmasämp, mis annab neile neerja kuju. Kiirmik on pea ülemine ning horisontaalne osa liitsilmade vahel, mille taha jääb kukal. Kiirmikul paikneb kolm täppsilma. Pea esiküljel, tundlate kinnituskohast allpool asub näokilp. Tundlad koosnevd isaherilastel 14 lülist ja tööherilastel ning emaherilastel 13 lülist. Esimene aluslüli on ümmargune ja väike. Teine lüli on tundlavars, mis on pikenenud, veidi kõver ja suunatud pea külje poole.
Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinalt piiska tagasi ja piisast väljumisel peegeldub veelkord. Kuna vee murdumisnäitaja sõltub mingilmääral lainepikkusest, siis selletõttu kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased. Vihmasaju ajal on õhus piisku väga palju ja igal ajahetkel on piisku ka nendes suundades, kust saabub meie silma spektriks lahutatud valgus. Seega tekibki vikerkaar umbes 42° kaugusel Päikese vastassuunast, sinised kiired on kaare siseservas ja punased välimises. Kuna Eestis on kesksuvel Päike kõrgemal kui 42°, siis tasasel maal vikerkaare nägemisvõimalus puudub, sest see jääb allapoole horisonti. Sellisel juhul on võimalik vikerkaart näha kas lennukiaknast või kõrge maja korruselt näiteks purskkaevu vaadates. (Kuusk 2005) Vikerkaar on alati kahekordne, kuid sageli teist kaart selle tuhmuse tõttu lihtsalt ei näe. Üldse on nähtud vähemalt viie kordseid vikerkaari. Iga järgmine kaar on eelmise suhtes vastupidise
annaabi.ee 
