Üldiselt värvati vabatahtlikke. Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Enamasti loodi palgasõdurite väeosad üksnes sõja ajaks. Palgaarmeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Nende hulgas oli vabu talupoegi, laostunud rüütleid, linlasi, teiste seisuste esindajaid ja välismaalasi eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud. Palgaarmee komplekteeriti seega nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, kusjuures viimaste osa oli küllalt suur. Seetõttu ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Palgaarmee peamiseks väeliigiks oli jalavägi, selle kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi. Jalavaelaste relvastuses oli oda, sõjakirves, mõõk, arkebuus ja musket (2 viimast tulirelvad)
enamik eesti rahva elavjõude jäid riigikaitseks kasutamata. 3 SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL November 1918 Sõjaväe varustamise korraldamiseks moodustati varustusvalitsus, mis järk-järgult kujunes varustamise keskseks organiks. Varustusvalitsus koondas ladudesse vajalikke ressursse nii välisostude teel kui ka siseriigist. Varustuse hankimine oli Vabadussõja algul väga raske, vajati relvi püsse, kuulipildujaid, suurtükke. Lisaks laskemoona, lennukeid, soomusmasinaid, side- ja pioneerabinõusid, valgustus- ja vaatlusvahendeid. Sõjaväe esialgne rahuldamine tarvikutega toimus kohustuse korras ja rekvisitsiooni teel. Mõningaid tarbeesemeid sõjaväele, nagu tarvitatud relvi, laskemoona, saadi endise Vene sõjaväe ladudest. Nende kordaseadmine aga võttis aega.
patente kompaniiülematele. Viimased aga saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõdur andis vandetõotuse ning pidi end ise riietama ja ära toitma. Lisaks palgale sai sõdur osa sõjasaagist. Palgaarmeesse astujad olid erinevatest seisustest.Nende hulgas olid vabu talupoegi, laostunud rüütleid, teiste seisuste esindajaid ning kindlasti ka välismaalasi--eriti hinnatud olid sveitslased ja sotlased.Armee komplekteeriti nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, seega ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud ühegi riigi ja rahvaga, see aga tegi sõjaväe suhteliselt ebausaldusväärseks. 8 Varasema palgasõjaväe peamiseks väeliigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. lahingus jagati jalavägi kolmeks eri rühmaks: eel-,pea- ja jalaväeks
annaabi.ee 
