Ksenija Balta ( sündinud 1. novembril 1986 Minskis) on Eesti kergejõustiklane. Tunnustused: 2006. astal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha, 2009. aastal aga esimese koha. Välisrekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 100 m jooks 11.47 8. august 2006 Göteborg Eesti rekord 200 m jooks 23.05 1. juuli 2006 Arles Eesti rekord Siserekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m jooks 6.35 28. veebruar 2008 Kuressaare Eesti rekord 60m jooks 7.34 10. veebruar 2010 Tallinn Isiklik rekord 60 m tõkkejooks 8.16 20. jaanuar 2010 Tallinn Eesti rekord Maris Mägi Maris Mägi (sündinud 11. augustil 1987 tartus) on Eesti sprinter. Rekordid
pandud.Võistlejad võivad maha ajada tõkkeid, kuid kui astutakse kõrvalrajale siis toimub diskfalifikatseerimine. Eesti üks silmapaistvamaid sprintereid on Marek Niit.Ta on sündinud 9. Augustil 1987 Kuressaares, seega on tal veel pikk ja lootustandev tulevik ees.Vaatamata tema vanusele on ta palju häid tulemusi saavutanud. Tema nimel on 100, 200 ja 400 meetri jooksu Eesti välisrekordid ning 200 ja 400 meetri jooksu Eesti siserekordid. Marek Niit võitis Pekingis toimunud 2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlusel 200 m jooksus kuldmedali.Marek esindas Eestit 2012. Aastal toimunud suveolümpiamängudel, kus ta jooksis 100m tulemusega 10,40s kuid finaali sellega ei pääsenud. 1. aprillil 2012 püstitas ta USA-s Fayetteville'is uue 100 meetri jooksu Eesti rekordi ajaga 10,19s. Eelmine rekord ajaga 10,21s oli samuti tema nimel, püstitatud 25.
Olen jätnud vigastuse tõttu vahele 2 hooaega. Seoses spordiga on mulle tehtud 4 operatsioon. Treenin alates 2005. aasta suvest koos Kristjan Rahnuga. Erki Noolega eriti head suhted ei ole, kuid ei tunne sellest ka puudust. 19 Olen 3 korda valitud Saaremaa aasta sportlaseks 2002, 2004, 2005. Olen mitmekordne eesti noorte ja täiskasvanute meister. Saaremaa rekordid kümnevõistluses ja 110m tõkke jooksus kuuluvad minule. Lisaks veel siserekordid seitsmevõistluses ja 60m tõkkejooksus. Lemmikvõistlus on Reval Cup, kus tahan kindlasti iga aastal osaleda. Kokku olen osalenud Reval Cupil 6 korda. Olen olnud korduvalt stardis viimase 10 aasta kõigi maailma parimate kümnevõistlejatega (Seberle, Nool, Dvorak, Magnusson, Clay, Karpov, Buseman, Smith, Krautsanka, Niklaus, Lobodin, Pogorelov, Drozdov) Need mehed on võitnud enamus
kümnevõistlus, kettaheide).(Teemägi_2002)) 8 Soov oli ületada 17 meetrit kuulitõukes ja sellele jõudis Lipp 1951. aastal vägagi lähedale. Põltsamaa spordipäeval sai tõugatud 16.95. Mõni päev peale kahekordseks NSV Liidu meistriks tulemist - 16.98, mis jäi ka Heino Lipu parimaks tulemuseks. 2.7. Sportlaskarjääri lõpuaastad 1952. aasta kevadtalevl püstitas Lipp NSVL siserekordid viievõistluses ja kuulitõukes. Suveks aga tõusis talle võrdväärne konkurent Otto Grigalka. Koos tehti treeninguid ja seal ületas Lipp ka 17 meetri piiri. Võistlustel jäi see aga kättesaamatuks. Heino Lipp oli juba 30-aastane, parim iga sportimiseks juba möödas. Sirgunud olid järeltulijad. Sellest hoolimata valmistus ta mõõduvõttudeks ja osales mitmes võistluses, sageli ka võites. 1955. aasta kevadel vigastas ta aga Tallinn-Tartu võistlustel tõukejala suurt varvast. Ei
annaabi.ee 
