nende liikumist peaksid nad kohtuma iga nelja aasta järel. Teoreetiliselt peaksid nad kokku põrkama, sest, kui kasks kuud satuvad teineteisest kõigest 50km kaugusele peaksid nende gravitatsioonid teineteist piisavalt tugevalt kokku tõmbama. Pähjus miks nad kokku pole põrganud on selles, et iga kord kui lühema teekonnaga kuu hakkab välimisele ehk pikema teekonnaga kuule järele jõudma siis nende gravitatsioonid tõmbavad teineteistnii, et sisemine kuu hüppab väljapoole ja välimine sisepoole. Tegelikult pole kumbki kuu teisest veel mööda läinud ja nad mõlemad on teinud täpselt sama palju ringe ümber Jupiteri. Tegemist on ainsate kuu paariga kes vahetavad omavahel orbiite. Elara On Jupiteri kaaslane. See avastati Charles Dillon Perrine poolt 1905 aastal. See on suuruselt 8 Jupiteri kaaslane. Nime sai Zeusi järgi. Elara ei omanud enda praegust nime aastani 1975, sinnani tuni seda kui Jupiter VII. 1955-1975 tunti seda Hera nime all
vett jalatsi sisse ·Antistaatilise tallaga ei väldi elektrilöögi ohtu, vaid moodustab kaitse Tugevdatud osadega JALANÕUDE KOOSTISOSAD ·Kinnitusplaat: see ei ole ei välis ega sisetald. Enamike jalanõude valmistamisel kasutatakse kinnitusplaate. Ta hoiab kingaosi koos ning asub sise ja välistalla vahel. ·Vooder: selle all mõeldakse jalatsi sisepoole töötlemisel kasutatud materjale nagu nt nahk , tekstiil, sünteetiline materjal, vill või lambanahk. ·Pealsed: on strukturaalelemendi välimine osa, mis on kinnitatud välistalla külge. ·Sisetald: on otseses kontaktis jalaga. Sisetald võib olla valmistatud kas nahast või sünteetilisest materjalist. Mugavust lisavad polsterdused kanna ja pöia all. Sisetald peaks samuti imema sisse niiskust ja hoolitsema kingades mugava mikrokliima eest
Olukorra teeb veel halvemaks see, et traktori juhtrattaid pöörab mõnel mudelil üks hüdrosilinder, mis on aga ebapiisav süsteemi madalatel survetel. 41. Juhtrataste seadenurgad. Et juhtrattad tagaksid kindla ja hea juhtimise, peavad nad olema õigesti paigutatud ehk asetsema õigete nurkade all. Neid nurkasid nimetatakse juhtrataste seadenurkadeks, mis on järgmised: juhtrataste vertikaalkalded väljapoole traktorit, käändtelgede sisepoole ja tahapoole kalded, juhtrataste kokkujooks. Esimene neist tagab olukorra, kus juhtrattad pöörduvad tagasi otsesõidusuunda traktori raskuse arvel. Teise ülesanne on tagada juhtrataste stabiilsus otsesõiduasendis. Kolmanda ülesanne on seada juhtrattad otseasendisse sõidu ajal, kui kalletest tulenevalt mõjuvad juhtratastele lisajõud. Roolitrapetsi ülesandeks on tagada juhtratastele erinevad pöördenurgad, mis on tingitud erinevatest pöörderaadiustest traktori kurvis sõidul
annaabi.ee 
