Sisepoliitline kriis: Rahvas hakkas otsima majandushädades süüdlast, probleeme nähti erakondade paljususes. Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kuk...
Johannes Käbin : ENSV riigitegelane, Eestimaa kommunistliku partei juht 19501978 ja ENSV Ülemnõukogu Presidiiumi esimees. Viis läbi märtsipleenumi. Kuldsed 60ndad : Vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse. Suurenes avatus. Kujunes välja rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomoliorganisatsioon. Eestlastest laienes poliitiline eliidi kiht. Venestusaeg : oli 19. sajandi teisel poolel Venemaa sisepoliitline suund. Venestamiskampaaniad, propaganda vene keele õigusele, vene keelsed lasteaiad ning koolid. 5) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik Nõukogulik kultuur. 6) Kuidas avaldus vastupanuliikumine? 3 : 1) relvastatud vastupanuliikumine metsavendlus 2) noorte põrandaalused salaorganisatsioonid 3) demokraatlikud liikumised 4) Balti apell.
USA 1920.-1930.aastail Usa sisepoliitline elu. 1. toimis kaheparteissteem. 2. valitses vabariiklik kord 3. seadusi vttis vastu kongress 4. riiki juhtis neljaks aastaks valitav president. 5. juhtivad erakonnad: Demokraatlik(arvasid et majandusse vib vajadusel sekkuda) ja Vabariiklik(sekkumine lubamatu) Partei ( parempoolsed, pooldasid vabaturumajandust ) 6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2
- Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk
aastal. Eesmärk töörahu turvamine ja streigimurdjate kasutamise võimaldanud seaduse tühistamine ja ametiühingute usaldusisikute tegevus. Paremäärmuslus (fasism) ei olnud esindatud Rootsi parlamendis Depressiooniajastu leping sõlmiti Islandis sots.dem ja talurahvast esindanud progressiivse (lib) partei vahel 1934. IV Norra olukord 1920. aastatel 1920-1935 valitsused on nõrgad ja lühiealised (kodanlikud Höyre ja Venstre vaheldumine) ja sisepoliitline õhkkond pingeline. 1927. sots.dem. Töölisparteist (DNA) sai Norra parlamendi suurim Partei ja mõõdukas reformistlik liin klassivõitluse asemele. 1928 nende I lühiajaline vähemusvalitsus. Probleemiks majanduspoliitika: säästupoliitika ehk liberalismi traditsioonidest tulenevalt prooviti ennesõjaaegne rahaväärtus taastada (töötus ja ettevõtjate probleemid). Pikaajalised streigid ja töösulud sadamates. Norra sisepoliitika 1930-35.
omasid tunduvalt suuremat osakaalu. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma ka Peeter Speegi ajaleht Uudised, mis oli Teatajast veel radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni mõõdukatel ja Pätsi ümber koondunud radikaalsetel liberaalidel. Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19. sajandi teisel poolel riiklikult toetatud Venemaa Keisririigi sisepoliitline suund, mille eesmärk oli Venemaa Keisririigi etniliste vähemuste (kes moodustasid üle poole elanikkonnast) enesemääramisõiguste nõudmiste mahasurumine. 19. sajandi teisel poolel oli vene suurrahvusluse esindajate ja valitseva eliidi soov luua moodne unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis
annaabi.ee 
