hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kaugus Päikesest Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Asend Maa orbiidi suhtes Asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), mille orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), mille orbiit asub Maa omast väljaspool. PÄIKE MERKUUR VEENUS MAA MARSS JUPITER SATURN URAAN NEPTUUN Küsimused 1. Mitu planeeti on Päikesesüsteemis? 2. Milline planeet on Päikesele kõige lähemal? 3. Milline planeet on Päikesesüsteemis kõige suurem? kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm
toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. V: 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Marss 1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? V: Teleskoobis on Marss näha palju paremini kui Veenus või Merkuur. Kui neid nn. siseplaneete peame vaatlema "vastu valgust" (asuvad nad ju meie ja Päikese vahel), siis Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud. Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette -- vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant (Marsi keskmine sünoodiline periood on 780 päeva)
pl ja 0-90o ll) - planeete liigitatakse kahel viisil - laiuskraad on võrdne maailmapooluse kõrgusega horisondist (mõõtmine) - 1) vaadeldavuse järgi ( siseplaneedid ja välisplaneedid ) - tõeline keskpäev saabub igal meridiaanil erineval ajal - siseplaneete (Merkuur ja Veenus) saab vaadelda siis, kui nad on maksimaalselt - maa on jaotatud 24 ajavööndiks, vööndite ajad erinevad täisarvu tundide võrra eemaldunud päikesest (Merkuur 28o ja veenus 47o ) - pikkuskraadi saab määrata, kui on teada mingi kindla vööndi aeg - 2) planeetide sarnasuse järgi ( maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid )
prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi pinna raskusjõud on Maa omast 2,7 korda väiksem. Teleskoobis on Marss näha palju paremini kui Veenus või Merkuur. Kui neid nn. siseplaneete peame vaatlema "vastu valgust" (asuvad nad ju meie ja Päikese vahel), siis Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud. Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant (Marsi keskmine sünoodiline periood on 780 päeva). Kaugus
Aga vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood (nn. sünoodiline aasta) on väga pikk -- 584 päeva e. 1,6 aastat. Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone -- seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri. Täiendav tekst: Millal vaadelda siseplaneete Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-94 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120 - 300 m). Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised
väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), millede orbiit asub Maa omast väljaspool. 2. Päike Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad
Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), millede orbiit asub Maa omast väljaspool. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/paikesesysteem3.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/index.html PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteemi mõiste päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o
annaabi.ee 
