krohvisegu Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või sokli päeva EN pinnases olev keldriseina sisepinnas olev 12087) rõhtne soojustus välispinnas, soojustus mahuprotsent pinnases olev püstne soojustus ≤1% 0,010 0,007 0 ≤2% 0,020 0,015 0,002 Paisutatud
Kütteasede Konstruktsioonide kaitse süttimise vastu (cm) Perioodiliselt köetavad ahjud Kaitsmata Kaitstud kütmise kestvusega Kuni 3 tundi 38 25 Üle 3 tunni 51 38 Pidevalt köetavad ahjud 38 25 Pliidid 38 25 Minimalsed vahekaugused ahju- või korstnalõõri sisepinnas kuni süttiva konstruktsioonini Ahju liik Lae kaitstus süttimise vastu Soojamahukad 35 35 Soojamahtuvuseta 100 70 Kaugud ahjupinnast kuni ruumi laeni ei tohi olla väiksem näidatud tabelist, minimaalsed vahekaugused ahjust süttiva kuni laeni sentimeetrites Ahjulagi peab olema vähemalt 3 tellisekihti. Õhema lae korral suurendatakse ahjude
Kui soojustus on kokku lapitud paljudest õhukestest kihtidest või liiga väikestest osadest, tekivad sellesse mõttetud vuugid ja tühimikud, kus õhk pääseb liikuma. Kihiti paigaldatud soojustuse põikivuugid ei tohi sattuda kohakuti tuleb jälgida, et eri kihtide vahele ei jääks õhuvahesid. Üks paks soojustuskiht on alati parem kui mitu õhukest kihti. · Väga paksu soojustuskihi korral tekib soojustuse sees mikrokonvektsioon, kus soojem õhk piirde sisepinnas liigub ülespoole, piirde välispinnas jahtudes allapoole. Soojustuse sisese konvektsiooni takistamiseks tuleb soojustuse sisemine ja välimine osa eraldada omavahel täiendava õhutõkkega, milleks sobib näiteks ehituspapp (materjal peab veeauru hästi juhtima). · Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus korstnaefekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma.