rahumeeli Hispaaniast tulema, kuid kui me vaatame kui palju riike jääb sellesse vahemikku ning kui palju piiriületusi, siis ma olen enam kui kindel, et nende täielikul toimimisel see kaup Eestimaa pinnale ei jõuaks. Praegu oli alles juhtum kus kaupa saadi kätte Narvast Eesti- Vene piiril kus piirikontroll on range ning toimib, Iklast tuli aga auto mõned tunnid tagasi läbi ilma mingi probleemita. Kokkuvõtvalt on see plaan alast kus ei kehti sisepiirid väga hea ning kindlasti ka suurteks plussideks, kuid kui me vaatame miinuste poole, siis ma väidan julgelt, et ka vähem miinuseid kaalub ülesse suurema hulga plusse. Sissejuhatuses ja eelnevalt mainitud tekstis pole me suutnud täita kahte asja, et Schengeni plaan saaks toimuda perfektselt, ehk ei ole suudetud tagada inimeste piisavat turvalisust, mis sellest, et elu ongi karm ning esimese probleemi aluseks võib lugeda ,,Kõrge" julgeoleku taseme loomist. See on meil olemas, ent
Justiits- ja siseküsimustega võiksid liikmesriigid tegeleda ka siseriiklikult. Miks siis ikkagi hakati Euroopa tasandil tegema koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? a) kasvanud piiriülene liikumine EL-is ja väljastpoolt – suurenes töökoormus, kuritegevus, võõrtööjõud. b) uuenenud tähelepanu vabal liikumisel, tugevatel välispiiridel – ehk taheti, et inimesed saaksid vabalt ELi piires liikuda (tugev välispiiride kontroll eesmärgiga kaotada sisepiirid) ning selleks peab koostööd tegema c) Schengeniga lihtsustati väljaandmisprotseduuri 21. Mis on takistanud koostöö arenemist justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? Kas ja kuidas on Amsterdami ja Lissaboni lepingud kaasa aidanud parema koostöö tekkimiseks antud valdkonnas? (aruteluküsimus) Maastrichti lepingu järgi jäid JHA (kolmas sammas) valdkonna küsimused liikmesriikide valitsuste vahelise otsustusprotsessi kätesse.
Riikide välispoliitika lähtub majanduslikest huvidest. Kes saab mida, kus ja kuidas? Kuidas jagunevad ressursid ja kus paikneb võim? (Kilvits, 2008). Geopoliitilised võtmed (ikoonid) ja ikoodid. Geopoliirilised võtmed (ikoonid) on konkreetsed moodused, millega realiseeritakseriikide poliitilisi ja sõjalisi eesmärke, ehk avatakse GP koode. Võtmed võivad olla positiivse või negatiibse tähendusega. Nad koosnevad: Riigipiirid. Ühenduste välis- ja sisepiirid (head ja halvad piirid); GP keskused, tugi- ja võtmepunkrid (regioonid ja tsoonid, millega saavutakse kontroll mered, kontinentide, regioonide üle. (näide Suurbritannia 4 tugipunkti (Gibraltal, Aden, kaplinn ja Singapur). Tugipunktide all võib käsitleda sõjaväebaase (s,h, ka radarikeskused), näiteks Venemaal Krimm, Kaliningradi obk. Ja varem Balti riigid). Tänapäeval on GP tugupunktideks ka n.n. „ujuvad saared“, ehk USA laevastik (Vietnani ja Korea sõjas 6
annaabi.ee 
