a ,,kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks, teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustaks säästev majnduskasv, koos suurema arvu ja paremate töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega". Hõlmad selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, interneti- ühendus ja online äritegevus, samuti Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi. Igal kevadel arutab ülemkogu strateegia elluviimist Schengeni ala- territoorium, kus ei ole sisepiire (Schengen on linn Luxemburgis, kus leping allkirjastati) Kopenhaageni kriteeriumid- kriteeriumid (kehtestasid ELi juhid Kopenhaagenis 1993.a), mida kõik kandidaatriigid peavad EL-ga ühinemiseks täitma. Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima liidu sihte
10 10 Asustus Arheoloogide leiud kinnitavad, et kalastajate peatuspaik oli Endla järve ääres juba enam kui 4000 aastat tagasi. Siinses loodusmaastikus on alati vähe inimesi elanud, suurte sõdade aegu on soosaartel varju otsitud ja leitud. Endla soostikus kulgeb omapärane, muinasaega tagasi ulatuv piir, mis kõiki riiklikke ümberkorraldusi trotsides on muutumatuna püsinud 13. sajandist siiani. See on üks väheseid pikka aega säilinud sisepiire Eestis. Algselt eraldas Põltsamaa (Mõhk)jõge ja sood mööda kulgenud piir muistset Järvat, Mõhut ja Vaigat, hiljem nii Poola ja Rootsi valdusi kui ka Eesti- ja Liivimaa kubermangu. Tänapäeval eraldab piir Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondi. Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala lääneosas ainult 3 inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad. Soosaartel asunud talukohad on hääbunud. Viimane perenaine lahkus Navalt 1974. aastal
tagatud samal tasemel kaitse ja juurdepääs õigusemõistmisele. Seega on aastate jooksul ühtse Euroopa akti, Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu) ja Amsterdami lepingu alusel aluslepingutesse tehtud muudatuste kaudu järk-järgult kujundatud vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkondi. Inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu piires tekitab liikmesriikide valitsustele julgeolekuprobleeme, sest nad ei kontrolli enam ELi sisepiire. Selle kompenseerimiseks on ELi välispiiril kehtestatud täiendavad julgeolekumeetmed. Kuna ka kurjategijad kasutavad vaba liikumise võimalust Euroopa Liidu piires, peavad riikide politseijõud ja kohtud tegema koostööd, et võidelda rahvusvahelise kuritegevusega.Üks olulisemaid samme reisijate elu kergendamiseks Euroopa Liidus tehti 1985. aastal, kui Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburgi ja Madalmaade valitsused sõlmisid väikeses Luksemburgi piiri äärses linnas Schengenis lepingu
annaabi.ee 
