sisepeegelduste arvuga. Iga järgnev vikerkaare järk (kordsus) alates esimesest on nõrgem, sest sisepeegeldus pole täielik ja osa valgusest pääseb tilgast iga korraga välja, nii et igaks järgnevaks kaareks jätkub üha vähem valgust. Tavalised on kahekordsed vikerkaared, kõrgemat järku on väga haruldased või õigem oleks ehk öelda, et need pole naljalt märgatavad. 0. järku vikerkaar on samuti üsna ebatavaline, sest siis ei toimu sisepeegeldust, vaid valgus lihtsalt läbib piisad. Selle tulemusena on näha oranzikat sära või kuma päikese pool (olen näinud, vt fotot). 1. järku vikerkaar ehk peakaar on tavalisim. Sellega koos on tavaliselt näha ka 2. järku vikerkaar ehk kokku topeltkaar. 2. järku kaar on antisolaarsest punktist umbes 51 kraadi kaugusel ja selle värvijärjestus on peakaarest vastupidine. 3. järku vikerkaar on tavaliselt väga nõrk, sest paljukordse
Kui kiir levib kaitseklaasi sees siis täieliku sisepeegeldusega IP-puuteekraan. 4. Akustilise laine impulstuvastus servadesse piesoandurid. Ekraani puudutamisel tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast. Andurid muudavad energia elektrisignaaliks, tekib lainepilt, mis viiakse kokku kontrolleri mälus oleva pildiga. Nii tuvastatakse puutepunkt. 5. Optiline puuteekraan Hajutatud valgustuse meetod: kasutatakse täielikku sisepeegeldust, IP-valgusdioodidega tekitatakse ekraani ees ühtlane foon, puudutusel tekib peegeldus, valgus lahkub, kaamera fikseerib pildi. Hajutatud pindvalgustuse meetod: IP- valgusdioodid asuvad pleksiklaasist puutepinna servades, puutepinna peal on valgusehajutaja millele saab suunata valgust kas ülevalt või alt, vastavalt sellele tekib puutekohas peegeldus v vari. Kaamera fikseerib. 6. Pindakustiline Ekraani kahes nurgas piesogeneraatorid, mille abil
Teatud punktidesse ekraani servades on paigutatud piesoandurid. Kui puudutada ekraanipinda, tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast. Piesoandurid muudavad mehaanilisest puutest tekkinud akustilise võngete energia elektrisignaaliks. Täiendavate kihtide asetamist ei ole vaja. Määrdumine ei ole probleem. Mehaaniline puude. Ei tunta ära staatilist puudutust pikema aja jooksul. Optiline puuteekraan. Hajutatud valguse meetod – kasutatakse täielikku sisepeegeldust, kuid siin ei ole infrapunaandureid servades. Infrapunavalgusdioodidega tekitatakse ekraani ees infrapunavalguse foon ja pildi fikseerib kaamera. Tekitatakse ühtlane foon. Puudutustel tekib peegeldus ja osa valgust lahkub keskkonnast. Muutused fikseeritakse kaamerate abil, mis asuvad ekraani taga. Hajutatud pinnavalguse meetod – infrapunavalgusdioodid asuvad endiselt pleksiklaasist puutepinna servadel.
Iga puute järel võrreldakse lainepilti kontrolleri mällu salvestatud lainepiltidega ning määratakse selle alusel puute koordinaadid. Toimib ükskõik millise esemega. 21.5. Optiline puuteekraan (Optical touchscreen) Puute asukoha määramiseks kasutatakse kaamerat. Võimaldab tuvastada puute tekitaja suurust ning töödelda mitut puudet korraga. Kaks varianti: Hajutatud valgustuse meetod – kasutatakse täielikku sisepeegeldust, kuid dioodidega tekitatakse ekraani ees infrapunavalguse ühtlane foon ja pildi fikseerib kaamera. Puudutusel tekib peegeldus ja osa valgust lahkub keskkonnast. Kaamera fikseerib muutuse. 35 Hajutatud pinnavalgustuse meetod – dioodid asuvad puutepinna servades. Pinna peale paigutatakse valguse hajutaja. Kaamera fikseerib puutepinna eest suunatud valguse korral puutekohas varju ning
Puuduseks, et staatilist puudutust ei tunta pikema aja jooksul ära. Vahet pole, millega puudutad - Signaali dispersiooni tehnoloogia – kasutatakse suurte paneelide juures. Keerukaid valemeid kasutades on võimalik andurist saadud signaalide järgi arvutada puutepunkti koordinaadid. Optiline puuteekraan – puute asukoha määramiseks kasutatakse kaamerat - Hajutatud valgustuse meetod – kasutatakse täielikku sisepeegeldust. Infrapunavalgusdioodidega tekitatakse ekraani ees infrapunavalguse foon ja pildi fikseerib kaamera. Puudutusel tekib peegeldus ja osa valgust lahkub keskkonnast. Muudatused fikseeritakse kaameratega ekraani taga. Ekraan kaetakse tihti silikooniga, et tekitada ühtlasem peegeldus. Võimalik on tuvastada mitut puudet, kuni valgust jätkub. Seega on otstarbekas paigutada dioodid kõikidesse servadesse
küllaltki laiad Sarnaselt UV-Vis spektrofotomeetriaga on ka siin kattumine probleemiks. Siiski jooned on siin kitsamad ja identifitseerimisel pole meil täpse joone intensiivsuse teadmine tarvilik. Enamus lahusteid neelab rohkemal või vähemal määral IR kiirgust. Meetod ei sobi vesilahuste jaoks Vesi neelab IR kiirgust; Enamus kasutatavaid materjale kardab vett. Ka enamus muid lahusteid segab. Kõige rohkem kasutatakse proovi ettevalmistamiseks: KBr tableti meetodit; Täielikku sisepeegeldust (ATR). AATOMSPEKTROSKOOPIA 151. AAS instrumendi skeem. Elemendi aatomeid määratakse registreerides nende poolt neelatava kiirguse intensiivsust. Laineala: UV(ultraviolett): 190 .. 400nm; Vis (nähtav): 400 .. 800 nm. Neeldumisspektroskoopia. 152. AAS ja AES võrdlus instrumendi ehituse seisukohast. Millest on need erinevused tingitud? I don't want to know the answers, I don't need to understand
annaabi.ee 
