muutmise teel. Ühisemitter lülituse korral võib kollektorivoolu muudu avaldada järgmiselt: ÜE - lülituse korral võib staatiline vooluvõimendustegur ulatuda kümnetesse tuhandetesse. Transistori väljund- ja sisendsuuruste omavahelisi seoseid väljendavad nende staatiliste tunnusjoonte sarjad, mille abil saab hinnata transistori omadusi ja valida talitlusviisi. Eristatakse sisend- ja väljundtunnusjooni. ÜE- lülituse korral on sisendtunnusjooneks IB = f(UBE) kui UCE = const. ja väljundtunnusjooneks IK = f(UKE) kui IB = const. (joonis 3.21). Bipolaartransistor võib töötada kolmes põhitalitluses: 1. Võimenditalitluses (aktiivtalitluses) on emittersiire avatud (takistus väike) ja kollektorsiire suletud (takistus suur). 2. Sulgetalitluses on peale kollektorsiirde ka emittersiire suletud, s.t. mõlemal siirdel on vastupinge. 3. Küllastustalitluses on mõlemad siirded avatud. Baasivool võib tugevuselt muutuda
Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see tagab suure võimendusteguri. Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem (emitterijärgur). Ühise baasiga lülitus on sageli kasutusel raadiotehnikas, sest võimaldab kõrgemaid sagedusi kasutada. Bipolaartransistor on vooluga tüüritav seadis. 37. Mida kujutavad endast bipolaartransistori sisend- ja väljundtunnusjooned? See on staatiline pinge-voolu tunnusjoon. Väljund tunnusjooneks on sõltuvus Ik=f(Uke) ja Ib=const. Sisendtunnusjooneks on Ube=f(Ib) ja Uke=const. 38. Milliseid tööpiirkondi (tööreziime) võib eristada transistoril tööpunkti valiku järgi? z, r, h, ja y-parameetrite süsteemid. lk 107, lk 111...113. Ühise baasiga lülituses toimub transistori tüürimine emittervooluga, Ühise emitteriga lülitus on kõige enam levinud lülituseks, Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. 39. Mida nimetatakse transistori h-parameetriteks ja kuidas neid määratakse? Lk 112
Tähtsamateks tunnusjoonteks on: väljundtunnusjoon (output charateristics) I V Ä LJ = f (U V Ä LJ ), kui Isis = const ja sisendtunnusjoon (input charateristics) Isis= f(Usis), kui UvÄLJ=const. Harvemini kasutatakse päriülekande- ehk voolu-ülekandetunnusjoont IVÄLJ = f(Isis), kui UvÄLJ=const ja veelgi harvemini vastu-ülekande- ehk tagasisidetunnusjoont Usis= f (UVÄLJ), kui Isis=const. 6.4.1. CB lülituse tunnusjooned. Ühise baasiga lülituse sisendtunnusjooneks on IE = f ( UEB), kui UCB =const, mille üldkuju on toodud joonisel 6.8. Nagu on loogiline, on need tunnusjooned väga sarnased dioodi pärisuunatunnusjoonega. Kollektorpinge suurendamisel suureneb voolu tõus. Sealjuures on maksimaalne emittervool määratud enamuslaengukandjate kontsentratsiooniga emitteris. Nõrkade voolude piirkonnas on tunnusjooned tugevalt mittelineaarsed. JOONIS 6.8. ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.39
spektrist bassid ja kõrgemad sagedused. Joonis 5. Moonutused avalduvad ka signaali nihkest, kuid kui inimkõrv faasinihet ei taju siis helivõimendite puhul ei ole need olulised. Küll on aga faasinihe oluline automaatikasüsteemi võimendites, kuna seal sõltub süsteemi stabiilsus faasinihkest Joonis 6 · mittelineaarmoonutused on tingitud kasutavate elementide elemtide mittelineaarsusest ja põhiliseks põhjustajaks on transistori sisendtunnusjooneks on mittelineaarsust Joonis 7. Mittelinaarmoodustus avaldub selles et signaali erinevaid hetkväärtusi võimendatakse erineval määral toodud näite puhul võimeldatakse signaali negatiivset poolperioodi vähem kui positiivset. Taolise toime tulemusel muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks. Mittesiinuseline vool või pinge on aga vaadeldav aga harmooniliste summaga, võime seljuhul õelda ka elementide
annaabi.ee 
