I välj Joon.1.34 t Põhiliseks erinevuseks tavalise lõppvõimendiga on see, et transistori lähtetööpunkt valitakse siin sulgereziimi piirile (või selle lähedale). Selle tulemusena väheneb tunduvalt tarbitav vool ja suureneb astme kasutegur. Sisendtrafo (joon.1.34) või faasipöördelülituse poolt tehakse sisendsignaalist 2 võrdset, kuid vastasfaasis signaali, millest üks antakse ühele, teine teisele transistorile. Selle tulemusena hakkavad transistorid tööle korda mööda. Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel
vaheline pinge toite pinget U CE ± E ± l1 vaadeldud on oluline puudus, mis avaldub selles et Pvälj = tema kasutegur ei ületa 30% P 0 nimetatud põhjusel eelistatakse suurematel väljundvõimsustel vastastlülitust kus töötavad üheaegselt kaks transistori joonis Image 22, 23 Pingeallika EB valikuga viiakse mõlamad transistorid sulgereziimi piirile, selleks on vaja pingeallika EB pingeks 0,6-07 V sisendtrafo muudab sisendsignaali kaheks vastasfaasiliseks signaaliks. Nende signaalide toimel hakkavad transistorid tööle kordamööda. Esimesel poolperioodil tuleb VT1 baasile positiivne pinge, ning tekib kolektor vool Ic1, sell perioodil mõjub VT2 baasil negatiivne sisendsignaal ja VT2 jääb suletuks. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, sest VT1 sisendsignaal on nüüd negatiivne teda vool ei läbi. Kui VT2 sisendsignaal on nüüd positiivne ning tekib kolektrovool Ic2
signaali. + + E E1 U1 U2 Usis VT1 VT2 iC1 iC2 Usis U1 ,U2 93 IC1 IC2 Ivälj t t t t U1 U2 +() (+) +() (+) (+) +() JOONIS 7.16 Põhiliseks erinevuseks tavalise lõppvõimendiga on see, et transistori lähtetööpunkt valitakse siin sulgereziimi piirile (või selle lähedale). Selle tulemusena väheneb tunduvalt tarbitav vool ja suureneb astme kasutegur. Sisendtrafo (joon.7.16) või faasipöördelülituse poolt tehakse sisendsignaalist 2 võrdset, kuid vastasfaasis signaali, millest üks antakse ühele, teine teisele transistorile. Selle tulemusena hakkavad transistorid tööle korda mööda. Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel
t 68 JOONIS 7.16 Põhiliseks erinevuseks tavalise lõppvõimendiga on see, et transistori lähtetööpunkt valitakse siin sulgereziimi piirile (või selle lähedale). Selle tulemusena väheneb tunduvalt tarbitav vool ja suureneb astme kasutegur. Sisendtrafo (joon.7.16) või faasipöördelülituse poolt tehakse sisendsignaalist 2 võrdset, kuid vastasfaasis signaali, millest üks antakse ühele, teine teisele transistorile. Selle tulemusena hakkavad transistorid tööle korda mööda. Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel poolperioodil
Kasutegurit Pvälj arutatakse väljundvõimsuse ja toiteallikas kasutavate võimsuste suhet = . P0 Vaadeldaval võimendil ei ületa kasuteur 30% . Madala kasuteguri põhjuseks on kõrge tööpunkt ja sellest tulenevalt tarvitav moodul. 1.6. Vastastakt võimendi Sisendtrafo T1 on kahe otstarbega. Esiteks ta tekitab sisendpingest kui kaks vastaspinget, ning teiseks tema ülekande teguriga on võimalik sobitada eelvõimendi väljundtakistust lõppvõimendi sisendtakistusega. Trafo asemel kasutatakse mõnikord ka sama