Avatud ARS'i saame, kui katekestada tagasisisdeahel [E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 4-7] Ülekandetegur k Igale ARS elemendile esineb üks või mitu mõju naaberelemtidelt või väliskeskkonnast. Iga element avaldab mõju ühele või mitmele teisele elemendile. Kõiki tegureid, mis mõjuvad elemendile ning põhjustavad tema olekus muudatusi nimetadakse sisendsuurusteks (x). Suurused, mis iseloomustavad elemendi olekut ja mis tekivad sisendsuuruste tõttu, nimetame väljundsuurusteks (y). Kõikide ARS elementide väljundsuurused olenevad sisendsuurustest, mitte vastupidi. Elemendi staatilisestest omadustest on näha, kuidas on väljund sõltuvuses sisendist staatilises reziimis. Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Staatiliseks ülekandeteguriks (k) (võimendusteguriks) nimetadakse elemendi
Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt) Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahutites muutuma praktiliselt ühtemoodi ja niisugust süsteemi võib vaadelda esimest järku objektina, mille maht on mahutite mahtude summa. Kui ventiil kahe mahuti vahel tekitab märgatava hüdraulilise takistuse, tuleb objekti käsitleda teist järku objektina. Teist järku püsivad objektid
24. Mille poolest erineb elektromagnetiline ampermeeter elektromagnetilisest voltmeetrist? Ampermeeter mõõdab voolu, voltmeeter pinget. 25. Miks on tähtis valida mõõteriista mõõtepiirkond selline, et osuti näit oleks skaala tagumises osas? Kuna siis on näitu parem lugeda. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Tal on kaks sisendklemmi ja kaks väljundklemmi. Elektrilisteks sisendsuurusteks on sisendpinge ja sisendvool, väljundsuurusteks väljundpinge ja vool. Sisendklemmid ühendatakse elektrienergia allikaga, väljundklemmid tarbijaga. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodis on n- ja p-tüüpi pooljuhid, kui rakendada positiivne pinge (p juures on +), siis hakkavad elektronid ja augud liikuma, ektronid lähevad üle p-kihi + klemmile ja augud vastupidi
Magnetvoo vahetu mõõtmise puuduseks on tehnilised raskused andurite paigaldamisel ja mõnikord osutub nende paigaldamine hoopiski võimatuks. Samuti on sellised andurid madala töökindlusega, põhjuseks eriti rasked töötingimused (kõrge temperatuur, vibratsioon) mootori õhupilus. Seetõttu osutub otstarbekamaks leida magnetvoo vektori moodul ja selle pöörlemist määravad siinus-koosinusühikvektorid asünkroonmootori mudeli abil (joonis 6.7). Mudeli sisendsuurusteks on staatorivoolud i1U, i1V ja i1W, väljundsuurusteks aga magneetimisvoolu moodul ning siinus- koosinusühikvektorid. Lisaks sellele saadakse mudelist ka infot libistussageduse, seega rootori pöörlemiskiiruse, ning mootori pöördemomendi kohta. Mudeli kasutamisel tuleb mõõta mootori staatorimähise faasivoole ning sisestada vastavad signaalid mudelisse. Joonis 6.7 Mudeli väljundeid kasutatakse mootori õhupilu magnetvoo stabiliseerimiseks ning
annaabi.ee 
