koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse, mahtuvuse või genereeritava elektromotoorjõu muutumist sõltuvalt mõõdetavast sisendsuurusest Mehaanilisteks sisendusuurusteks on nt. kõik liikumisparameetrid nagu tahkete ja vedelete kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid, rõhk. Kuna erinevaid mehaanilisi suurusi on palju, siis toimub andurites täiendav mehaaniliste suuruste muundamine. Näiteks, anduri erinevate füüsikaliste sisendsuuruste: jõu, momendi, rõhu ja kiirenduse taandamine mehaanilisele
Ja seal antakse täpsusklass kahe kaldkriipsuga eraldatud arvu kujul (e/f) . Konkreetsed MÕÕTEVAHENDID: Mõõt- mõõtevahend, füs. Suuruse ühikväärtuse või selle kordse reprodutseerimiseks. Võib olla nii ühe kui mitme väärtuseline. Lihtsaim üheväärtuseline on näiteks kaaluviht. Mitmeväärtuseline- joonlaud(kriipsmõõt) kõik mõõdud ei ole materiaalsed- kiirus, aeg. Mõõtemuundur- muudab ühe füs. Suuruse teiseks. väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse Näiteks fotoelement, valgusenergiaks. Pool- elektromagnetvälja elektriks jne. Üks tähtsamaid muundureid on andur. Anduri põhieesmärk on muundada üks füüsikaline suurus teiseks, mida on parem mõõta, edastada, töödelda, või juhtimiseks kasutada. Mõõteriist on mõõtevahend, millega mõõteinformatsiooni sisaldav signaal esitatakse vaatlejale vahetult tajutavas vormis (osuti pöördenurgana skaalal, joondiagrammina,
Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega. 22.Hüsterees. Hüsterees on süsteemi või keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Sel juhul ei sõltu süsteemi väljundsuurus mitte ainult sisendsuurusest, vaid ka selle eelnenud olekust. Näiteks võib pärast välgutabamust tekkida kivimitel magnetilised omadused. 23.Elektromagnetiline induktsioon. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseeritakse elektromotoorjõud (emj.) Juhtmes elektromotoorjõu tekkimiseks on vaja, et juhe ja magnetväli teineteise suhte liiguksid. Juhtmed võivad liikuda statsionaarses magnetväljas (generaator) , samuti
deemonite arv, mis on orienteeritud välise magnetvälja suunas ja dipoolide orientatsiooni nihe deemonis. Deemonite paigutusel on mälu ja seetõttu ei võta nad pärast välise jõu lakkamist täpselt tagasi esialgset orientatsiooni. Sellist nähtust nimetatakse hüstereesiks. Hüsterees on süsteemi või keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Sel juhul ei sõltu süsteemi väljundsuurus mitte ainult sisendsuurusest, vaid ka selle eelnenud olekust. Näiteks võib pärast välgutabamust tekkida kivimitel magnetilised omadused Niisugust nähtuse graafiliseks kujutiseks on hüstereesisilmus. 7. Elektromagnetiline induktsioon ja selle rakendused. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseeritakse elektromotoorjõud (emj.) Juhtmes elektromotoorjõu tekkimiseks on vaja, et juhe ja magnetväli teineteise suhte liiguksid. Juhtmed võivad liikuda statsionaarses
Termin mõõtevahend on üldmõiste ja see haarab neid metreoloogiliste omadustega tehnilisi vahendeid, nagu mõõte, mõõteriisti, mõõtemuundureid, abimõõtevahendeid jt. vahendeid, mis hoiavad ja reprodutseerivad mõõtesuuruse ühikut. Harilikult on mõõtevahendid suuremate mõõtekoosluste, nagu mõõteseadmete, -komplekside ja -süsteemide funktsionaalseteks koostisosadeks. 45 Mõõtemuundur Mõõtemuundur on mõõtevahend, mis väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse signaali. Mõõtemuundurid jagunevad tavaliselt vahe-, edastus- ja mastaabimuunduriteks. Mõõtemuundur on väga harva esinev mõõtevahend. Tavaliselt kuulub ta mõõteriistade, seadmete, komplekside või süsteemide koosseisu, nagu näiteks termopaar, voolutrafo, tensoandur, PH-elektrood jne. 46.Edastusmõõtevahend Edastusmõõtevahend on kaudväljundseadisega mõõtevahend, nagu mõõtevõimendi, mikroprotsessor, mastaabimuundur jms.
(1 ... 100 kHz), millele vastav tsükli kestus on 1 ... 0,01 ms. Arvregulaatorite sisend- ja väljundfunktsioone esitatakse diskreetsete väärtuste jadana, kus muutujate hetkväärtused on fikseeritud ajaintervalli ∆t järel. Funktsiooni tuletisteks aja järgi on vastavat järku diferentsfunktsioonid, integraalideks aga summa funktsioonid. Regulaatori väljundfunktsioon iseloomustab väljundsuuruse sõltuvust sisendsuurusest. Näiteks pidevatoimelise proportsionaalregulaatori ehk P regulaatori tööd kirjeldab väljundfunktsioon U reg = K p ⋅ ∆U (t ) , (2.2) kus Kp on regulaatori ülekandetegur, ∆U(t) sisendsignaal. Diskreetse regulaatori korral tuleb pidev aeg t asendada diskreetse ajaga n, mis kujutab endast järjestikuste ajaintervallide järjekorranumbreid U reg = K p ⋅ ∆U (n )
annaabi.ee 
