Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sisendinfo" - 7 õppematerjali

Kognitiivne areng
6
docx

Kognitiivne areng

2. Preoperatsionaalne periood (1/2 -6/7a) 3. Konkreetsete operatsioonide periood (6/7 – 11/12a) 4. Formaalsete operatsioonide periood  Laps kui väike teadlane, ise katsetab oma piire. Kuidas areng toimib?  Assimilatsioon – on olemas olemasolev tegutsemismuster, mille abil ma üritan keskkonda tõlgendada. Nt väiksed lapsed kombivad asju suuga, topivad kõiki asju suhu. Nad ei oska seda veel sõrmedega teha. Sisendinfo peab tulema olemas oleva infoga samamoodi.  Kohandamine – skeemid muutuvad keskkonna mõjul. Kui kujutad endale laua peale pastakat, kruusi ja õpikut ja kujutad, et hakkad ükshaaval neid asju laua pealt üles tõstma. Kujuta ette, mis asendis on su käsi või käed, kui neid tõstma hakkad. Kui sa seda ette mõtled, siis mõistad, et su käeasend on iga protsessiga erinev. Oled kohandatud võtma seda nii, nagu õppinud oled.

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
12 allalaadimist
Operatsioonisüsteemide ajalugu
18
doc

Operatsioonisüsteemide ajalugu

Teine oluline tunnusjoon kolmandale generatsioonile oli see, et loodi otsepöördusseadmed. Ketastelt sai lugeda ja neile kirjutada kogu salvestuspiirkonnas, samas kui magnetlinti oli võimalik lugeda vaid järjest algusest lõpu poole ja siis tagasi kerida. Seega ketastega töötamisel oli võimalik kiiresti lülituda ümber piirkonnast, mida kaardilugeja kasutab sisendi salvestamiseks, piirkonnale, mida vajab protsessor järgmise kirje lugemiseks. Ketastega süsteemis salvestati sisendinfo perfokaartidelt otse kettale. Kui töö käivitati, loeti sisendinfo juba kettalt, väljundinfo salvestati samuti kettale ning lõpuks trükiti kogu puhver välja. Selline töötlus sai nimeks spuulimine(spooling). Selles kasutatakse ketast kui suurt puhvrit ja võimaldatakse samaaegselt teostada sisendväljundoperatsioone ja teiste tööde arvutustööd. Spuulinguga ei olnud enam 1401 vajalik ja palju lindi vedamist jäi ära.

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
78 allalaadimist
Operatsioonisüssteemide Referaat
22
doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

Teine oluline tunnusjoon kolmandale generatsioonile oli see, et loodi otsepöördusseadmed. Ketastelt sai lugeda ja neile kirjutada kogu salvestuspiirkonnas, samas kui magnetlinti oli võimalik lugeda vaid järjest algusest lõpu poole ja siis tagasi kerida. Seega ketastega töötamisel oli võimalik kiiresti lülituda ümber piirkonnast, mida kaardilugeja kasutab sisendi salvestamiseks, piirkonnale, mida vajab protsessor järgmise kirje lugemiseks. Ketastega süsteemis salvestati sisendinfo perfokaartidelt otse kettale. Kui töö käivitati, loeti sisendinfo juba kettalt, väljundinfo salvestati samuti kettale ning lõpuks trükiti kogu puhver välja. Selline töötlus sai nimeks spuulimine(spooling). Selles kasutatakse ketast kui suurt puhvrit ja võimaldatakse samaaegselt teostada sisendväljundoperatsioone ja teiste tööde arvutustööd. Spuulinguga ei olnud enam 1401 vajalik ja palju lindi vedamist jäi ära.

Informaatika → Informaatika
89 allalaadimist
Operatsioonisüsteemide alused
42
docx

Operatsioonisüsteemide alused

Teine oluline tunnusjoon kolmandale generatsioonile oli see, et loodi otsepöördusseadmed. Ketastelt sai lugeda ja neile kirjutada kogu salvestuspiirkonnas, samas kui magnetlinti oli võimalik lugeda vaid järjest algusest lõpu poole ja siis tagasi kerida. Seega ketastega töötamisel oli võimalik kiiresti lülituda ümber piirkonnast, mida kaardilugeja kasutab sisendi salvestamiseks, piirkonnale, mida vajab protsessor järgmise kirje lugemiseks. Ketastega süsteemis salvestati sisendinfo perfokaartidelt otse kettale. Kui töö käivitati, loeti sisendinfo juba kettalt, väljundinfo salvestati samuti kettale ning lõpuks trükiti kogu puhver välja. Selline töötlus sai nimeks spuulimine(spooling). Selles kasutatakse ketast kui suurt puhvrit ja võimaldatakse samaaegselt teostada sisendväljundoperatsioone ja teiste tööde arvutustööd. Spuulinguga ei olnud enam 1401 vajalik ja palju lindi vedamist jäi ära.

Informaatika → Operatsioonisüsteemid
42 allalaadimist
KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING
194
pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

kontrollisüsteemi (aruandlussüsteemi) informatsiooniline kindlustamine (Horvath, 2006). Viimane eeldab süsteemi elementide infovajaduse, infotöötluse ja infoedastuse integratsiooni ning koordineeritust. CONTROLLINGU EESMÄRK - majandustulemustele orienteeritud  planeerimise  reguleerimise  kontrolli ja aruandluse süsteemi informatsiooniline kindlustamine. Controllingu rakendamine eeldab juhtimissüsteemi elementide  infovajaduse (väljundinfo)  lähteinfo (sisendinfo) ja selle infotöötluse  infoedastuse integratsiooni ja koordineeritust. Üldisest eesmärgist tulenevad controllingu peamised ülesanded: 1. Ettevõtte majandustulemustele (eriti finantstulemustele) suunatud planeerimis- ja aruandlus(kontrolli)süsteemide arendamine ja koordineerimine, hõlmates kõigi juhtimistasandite, sh  toodete ja tootegruppide,  funktsionaalsete valdkondade,  organisatsiooni kui terviku perioodi tulemuste

Majandus → Finantsjuhtimine
200 allalaadimist
Arengupsühholoogia loeng
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

5.aastaselt, neljas periood umbes 10.aastaselt. 13 Nägi last kui aktiivselt teadmisi otsiva inimesena ­ ehk ,,LAPS KUI VÄIKE TEADLANE". Lapsed mõtlevad teistmoodi kui täiskasvanud inimesed. Nt aktiivõppemeetod ­ aitame lastel kogeda erinevaid asju, nii saavad järjest targemaks. KUIDAS ARENG TOIMUB? Assimilatsioon ­ olemasolev informatsioon kogutakse ja tõlgendatakse olemasoleva mõtlemisviisiga. Seega sisendinfo tõlgendatakse nii, et see sobib olemasoleva mõtlemisviisiga. Väikesed lapsed teevad seoses assimilatsiooniga naljakaid vigu, nt jalutuskäik lapsega. Funktsionaalne assimilatsioon ­ korduv tegevus, mida laps teeb, kuna talle endale meeldib kogeda midagi, millega ta saab hakkama ­ laps tegutsemisrõõmust kordab ühte mingit tegevust, see ei muuda olemasolevat mõtlemisviisi JA MOTIVATSIOON.

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
116 allalaadimist
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

2. Külastuste arv kaitsealadelt ja puhkealadelt: • külastajate teeninduspunktidest; • veebilehelt outdoors.fi ja teistelt loodusteemalistelt Soome veebilehekülgedelt. 3. Pidev tagasiside külastajate teeninduspunktidest: • veebilehelt outdoors.fi 43 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Selline laiaulatuslik sisendinfo võimaldab korraldada mitmeid turistide vooga kaasnevaid aspekte ühe kokkusobitatud meetodiga. Külastusseire andmestikku on kaasatud terve Soome, seega on võimalik ASTA kaudu teha mitmeid erinevaid statistilisi päringuid kogu Soome kohta (külastajate rahulolu indeks, külastajate koguarv aastas, külastajate kulutused jmt). ASTA võimaldab mitmel erineval moel raporteerimist, alates külastajate iseloomustamisest kuni külastuste koguarvude ja kulutusteni, kasutades selleks erinevaid

Loodus → Loodus
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun