osahulgas pole graafil kaarega seotud. Taandatud graaf: saadakse osade tippude ja nendega seotud kaarte ärajätmisel. Tasandiline graaf: graaf on tasandiline, kui ta on paigutatav tasandile nii, et tema kaared ei lõiku (mujal kui tippudes) Tee: orienteeritud graafi kaarte järjestus, kus iga järgmise kaare algustipuks on eelmise lõpptipp. Pikkus pole piiratud ja kaared võivad korduda. Tipu aste: (orienteerimatagraafil) tipuga seotud kaarte arv Tipu sisendaste: (orienteeritud graafil) tippu saabuvate kaarte arv Tipu väljundaste: (orienteeritud graafil) tipust väljuvate kaarte arv Tsükkel: suletud elementaarahel orienteerimata graafis Täielik graaf: graaf, mille iga tipp on ühendatud kõigi teiste tippudega Tühi graaf: graaf, milles pole ühtki kaart Vastavused ja relatsioonid Lähtehulk: hulk millest elemente vastavusse seatakse Relatsioon: vastavuse erijuht, kus lähte- ja sihthulk on samad
Graafid: Graaf on objektide vaheliste seoste mudel. Graaf koosneb tippudest ja kaartest. Orienteeritud graafis saab ühest tipust teise minna ainult noolega suunatud kaare mööda. Orienteerimata graafil saab liikuda mistahes suunas kaarel. Tühi graaf on graaf, kus ühegi tipu vahel ei ole ühtegi kaart. Täielik graaf on graaf, kus iga tipp on seotud iga teise tipuga. Väljundaste on tipust väljuvad kaared. Sisendaste on tippu tulevad kaared. Tipu aste on orienteerimata graafi ühe tipu kaarte arv. Paaristipp on on paarisarvulise astmega tipp. Paaritu tipp on paarituarvulise astmega tipp. Paarituid tippe saab graafil olla paarisarv. Tee on orienteeritud graafi kaartejärjestus. Lihttee on orienteeritud graafi tee, kus pole korduvaid kaari. Elementaartee on orienteeritud graafi tee, kus see ei läbi ühtegi tippu korduvalt.
paaridest o neid paare nimetatakse graafi kaarteks Binaarseks relatsiooniks hulga V elementide vahel nimetatakse paaride hulka R V x V o Järelikult on suunatud graafis ja sama hulga elementide vahel defineeritud binaarsed relatsioonid üks ja sama struktuur: hulk V koos tema elementide paaride hulgaga Suunatud graafi maatriksi omadused: o Rea summa on vastava rea tipu väljundaste o Veeru summa on vastava veeru tipu sisendaste Suunatud graafi alusgraafiks nimetatakse graafi, kus suunatud graafi kaared on asendatud suunamata servadega Tipu v sisendaste d+(v) on tippu v sisenevate kaarte arv Tipu v väljundaste d-(v) on tipust v väljuvate kaarte arv Teoreem sisend- ja väljundastmete summast: igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa võrdne tippude väljundastmete summaga Suunatud ahelaks nimetatakse suunatud graafi tippude järjendit v 0, v1, ..
V = {1, 2, 3, 4, 5, 6} E = {(1,2), (1,4), (1,5), (2,6), (3,3), (3,6), (4,1), (4,6), (5,3), (6,2)} Kahe tipu vahel võib olla 0, 1 või 2 kaart. Alusgraaf o DEF: Igale suunatud graafile vastab alusgraaf, kus kaared on asendatud suunamata servadega. Suunatud graafi Boole’i maatriks o Suunatud graafi saab esitada nullidest ja ühtedest koosneva maatriksina, mis ei tarvitse enam olla sümmeetriline peadiagonaali suhtes. 49. Sisendaste ja väljundaste. Teoreem sisendastmete ja väljundastmete summast. [2] Sisendaste o Tipu v sisendaste d+(v) on tippu v sisenevate kaarte arv. Väljundaste o Tipu v väljundaste d-(v) on tipust v väljuvate kaarte arv. 41 Teoreem sisendastme ja väljundastme summast o Teoreem. Igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa võrdne tippude väljundastmete summaga.
Orienteeritud graafi kõik kaared on suunatud ja neid esitatakse graafi joonisel nooltega, orienteerimata graafi kõik kaared on suunamata ja neid esitatakse graafi joonisel kahte tippu ühendava lihtsa joonega. 3. Mis on tühi graaf? Mis on täielik graaf (täisgraaf)? Tühi graaf on graaf, kus pole ühtegi kaart ehk tema kaarte hulk on tühi ( ). Täielik graaf on graaf, kus iga tipp on ühendatud kõikide teiste tippudega. 4. Mis on tipu väljundaste? Mis on tipu sisendaste? Orienteeritud graafi tipu väljundaste on sellest tipust väljuvate kaarte arv. Orienteeritud graafi tipu sisendaste on sellesse tippu saabuvate kaarte arv. 5. Mis on orienteerimata graafi tipu aste? Orienteerimata graafi tipu aste on selle tipuga seotud kaarte arv. 6. Mis on paaristipp? Mis on paaritu tipp? Paaristipp on paarisarvulise astmega tipp. Paaritu tipp on paarituarvulise astmega tipp. 7. Mitu paaritut tippu saab graafil olla? Igal graafil on paarisarv paarituid tippe. 8
Valmistatakse erineva element inventeeriva klemmi vaheline takistus, see on R1. Inventeeriva võimendi väljund takistus on suurem, baasiga Op võimendeid ja sellest tulenevalt võivad olla Op võimendite omaduse ka küllalt erinevad. kui Op võimendil. Sest kui me koormame taolise võimendi väljundit, siis toob see kaasa väljund pinge Ühesugune kõigile Op võimenditele on aga nende plokkskeem ja mingil määral ka sisendaste. vähenemise, väheneb ka sisendpinge, väljund pinge ei suurene, sest miski teda ei kompenseeri ja seega ongi väljund takistus Op võimendi takistusest suurem. Diferentsiaal lülitus on lülitus, mis võimaldab eri sisendite erinevat toimet, seetähendab, on võimalik mitte inventeeriv sisend ja inventeeriv sisend
kolektori ja emiteri vaheline pinge alati mingi väärtusega. Nimetatud probleemide lahendamiseks tuleb leida sobiv lülitus, ning kujundada ta selliselt et oleks tekitatud ka kaks erineva toimega sisendit. Tavalisest erinevaks võimendiks on OPvõimendi sisemiseks olevaks erinevusks dif võimendi. Tema ülesandeks on tekitada kaks eritoimega sisendit, tagada võimalikult suur sisendtakistus, ning minimaalne triiv. Triivi seisukohal on just sisendaste kõige kriitilisem, sest seal on sisendsignaal väike (Seetõttu peab olema ka triiv võimalikult väike et ta ei väljuks lubatavates vea piiridest). Järgnev vahevõimendi on selleks võimendiks, mis annab kogu op võimendile suure võimendusteguri. Lõppülesandeks on tagada kogu OPvõimendile võimalikult väike väljundtakistus st. võimalikult suur väljundvool. Peale selle sisaldab lõppvõimendi ka tavaliselt ülekoormus kaitse mis ei
annaabi.ee 
