22. Karst nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31
22. Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen – tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen – tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik. 31
järvelubi) ja biogeenseist (näit. turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned Liustikutekkelised setted · Valdavalt on põhimoreen, mis on kujunenud liustiku aluspinnaga vahetus kontaktis olnud põhja- ja ka sisemoreenist. · Põhimoreeni lõimis, kivimiline koostis, värvus ja muud tunnused sõltuvad eeskätt lamavatest aluspõhjakivimitest. o Paekalda ees rohekas- või sinakashall liivsavimoreen (karbonaatkivimid puuduvad) o Ordoviitsiumi ja Siluri avamusalal on moreen halli värvi ja koosneb peamiselt karbonaatkivimeist. o Devoni avamusalal moreen liivakam ja sisaldab rohkesti Devoni materjali, värvuselt punakastpruun.
annaabi.ee 
