teadvusest, kust teose sündmustikku nähakse. -----S.t. kuidas üks lugu on kirja pandud, kelle silmade läbi : 1) mina-jutustaja tegeleb intensiivselt kõikide tegelastega mina-tegelase vaatepunktist e. piiratud vaatepunktist, analüüsitakse mina-jutustaja olemust, sest jutustus lähtub tema isikust, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. Lugeja ei saa neisse pilku heita. Sisemonoloog sisekõne-lähtub vajadusest otsida mingile küsimusele vastus. Teadvuse vool- on lähedane sisemonoloogile, aga tegelase mõtteid kujutatakse hüplikena. Tegelase tunnete ja mõtete üleskirjutus, mille eesmärgiks on avada tegelase sisemaailm täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog. Modernistlik romaan( Virginia Woolfi romaanid) võib olla tõielikult kirjutatud tegelase teadvuse vooluna. Mina-vaatepunkt on piiratud vaatepunkt, teised sõna ei saa. 2) tema-jutustaja e. kolmandas isikus jutustus võib samuti esitada ühe tegelase piiratud vaatepunkti
siseelu. Loo pinge areneb sellisel viisil edastatud romaanis sageli just teadmatuse ümber, fakti ümber, et ühte lugejale avatud inimteadvust ümbritsevad teised, mille sisse lugeja ei saa pilku heita. Piiratud vaatepunktiga jutustus kasutab vahel sisemonoloogi (tegelase sisekõne) ja teadvuse voolu tehnikaid. Sisemonoloog lähtub üldiselt vajadusest otsida mingile küsimusele vastus, tegelase kõnevool areneb oma sisemisest loogikast lähtudes. Teadvuse vool on lähedane sisemonoloogile, ent teadvuse vool kujutab tegelase mõtteid hüplikena. Teadvuse vooltegelase tunnete ja mõtete üleskirjutus, selle eesmärgiks on avad tegelase sisemaailma täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog. Modernistlik romaan võib olla täielikult kirjutatud tegelase teadvuse vooluna. Tema-jutustus e kolmandas isikus jutustus võib samuti edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti. Sageli pole tema-jutustuse vaatepunkt piiratud ühe tegelase taju-ulatusega
olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus, sest jätab avamata teiste tegelaste siseelu. Piiratud vaatepunktiga jutustus kasutab vahel sisemonoloogi ja teadvuse voolu tehnikaid. SISEMONOLOOG on tegelase sisekõne. See lähtub üldiselt vajadusest otsida mingile küsimusele vastus, tegelase kõnevool areneb oma sisemisest loogikast lähtudes. TEADVUSE VOOL on lähedane sisemonoloogile, ent teadvuse vool kujutab tegelase mõtteid hüplikena. Teadvuse vool on tegelase tunnete ja mõtete üleskirjutus, selle eesmärgiks on avada tegelaste sisemaailma täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog. Modernistlik romaan võib olla täielikult kirjutatud tegelase teadvuse vooluna. TEMA JUTUSTUS ehk kolmandas isikus jutustus võib samuti edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti. Iga mina-jutustuse võiks ümber kirjutada tema-jutustuseks, ilma et vaatepunkt muutuks
annaabi.ee 
