preventiivse eesmärgiga. Piraatluse kasvule Somaalia regioonis kaasnes rahvusvaheline reaktsioon. Reaktsioon on suunatud kõigepealt laevade turvalisuse tagamisele. Niimoodi, 7 oktoobris aastal 2008 ÜRO Julgeoleku Nõukogu võttis resolutsiooni 1838, mille kohaselt riikidele on lubatud mereväe ning õhuväe kasutamine eesmärgiga võidelda Somaalia piraatide vastu. Selle resolutsiooni alusel aastal 2008 Somaalia rannikule tulid NATO laevad patrullerima sisemerd ning võimalusel takistama piraatluse esinemist. Järgmine oluline samm, mis on tehtud piraatluse kõrvaldamiseks Somaalias puudutab Euroopa Liidu. Aastal 2008 8 detsembris algus Euroopa Liidu poolt algatatud operatsioon ,,Atlanta" nime all. Kokkuleppe operatsiooni algatamisest oli allkirjastatud Euroopa Liidu liikmesriikide kaitseorganite poolt Brüssellis. Operatsiooni käigus liikmesriikide laevad lähevad Somaaliasse patrulleerima territooriumi, mis on ohu all eesmärgiga tagama laevade
Tehisveekogu-inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu Avalik veekogu – kuulub eesti riigile ei ole tsiviilkasutuses Avalikult kasutatav veekogu- veekogu mis on mõeldud avalikult kasutamiseks Veekogu avalik kasutamine-veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta vastavalt käesoleva seaduse §-le 7. Pinnavesi- maismaavesi Põhjavesi-maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik Mereala-hõlmab sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit üheskoos, kaasa arvatud nende all asuv merepõhi ja maapõu merealapiiride seadusega ning Eesti Vabariigi välislepingutega kehtestatud ulatuses Valgala-maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre Joogivesi- vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust
PÕHJASÕDA (1700 1721) 1. Rootsi ülemvõim Läänemerel. 2. Poola, Saksi, Venemaa, Taani - Rootsi vastu suunatud. 3. Põhjasõja algus. 4. Narva lahing. 5. Narva ja Tartu vallutamine Peeter I poolt. 6. Eestlaste osavõtt Põhjasõjast. 7. Tallinna kapitalleerumine. 8. Uusikaupunki rahu, selle tingimused. Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. 1. Rootsi oli liiga võimas riik, tal oli palju ühendusi ja Läänemeri meenutas juba nagu Rootsi sisemerd. Kõik riigid ei olnud sellega aga nõus ning soovisid ka natukest enda maad tagasi. Rootsi aga ei andnud midagi. Kui Rootsis tuli võimule Karl XII arvati, et oli aeg rünnata. 2. Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksimaa, Poola ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannoveri kuurvürstiriik. 3. Sõda algas 22. veebruaril 1700. Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud
annaabi.ee 
