b) bakterid, millel on 1 õhuke rakukest ja 2 membraani Vajalik, sest annab bakterirakkudele kuju, kuju alusel eristatakse bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe on kümmekond. Kaitseb ka rakku välismõjutuste eest, reguleerib ainete liikumist rakku ja sealt välja 5. Membraan koosneb põhiosas fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest, seal pole aga tsüklilisi alkohole. Membraan annab sopistisi ehk mesosoome, mis on sisemembraanistiku lihtsad analoogid. Membraani vaja: a) ainete valikuliseks transpordiks b) tsütoplasma piiristamiseks Mesosoomidel on spetsiifilised ülesanded: a) mügarbakteritel on mesosoomidel lämmastikku siduvad ensüümid, b) aeroobsetel on hingamisensüümid c) fotosünteesivatel bakteritel on mesosoomidel valgust neelavad pigmendid 6. Rõngaskromosoom koosneb ühest rõngakujulisest DNA molekulist, mis esineb ka
Oksüdatiivne fosforüleerimine Oksüdatiivne fosforüleerimine ADP fosforüleerimine ATP-ks, mis toimub konjugeeritult molekulaarse hapniku taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvelt (taandatud koensüümid reoksüdeeruvad). 1. Andke lühike seletus järgmistele mõistetele a. Mitokondri krista - sisemembraani sopististe kurrud(sisemembraanistik) b. mitokondri maatriks - ruum, mis jääb sisemembraanistiku vahele c. intermembraanne(membraanide vaheline) ruum - ruum, mis on sise ja välismembraani vahel d. tsütokroomid - valgud, mis paiknevad membraanidevahelises ruumis. Käituvad elektronide ülekandjatena. [membraanvalgu kompleks, mis vastutab fotosünteesi eest sini-rohebakterites] e. ATP süntaas - ensüüm, mis sünteesib ATP-d 2. Selgitage hingamisahela e. elektronide transpordisüsteemi (ETS) kohta järgmist:
· sisaldab vett, anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid. · on pidevas liikumises, seob rakuorganellid tervikuks. ********************************************** Päristuumse raku sisemembraanistik. Koosneb: 1) tuumaümbrise membraanid 2) sileda- ja karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku membraanid 3) Golgi kompleks 4) Lüsosoomid 13 Sisemembraanistiku ülesanded: raku sisemuse liigutamine tsütoplasma jaotamine kahte ossa 3. Tsütoplasmavõrgustik on kanalite ja tsisternikeste süsteem, mis asub tsütoplasmas. Ülesanne: a) ainete rakusisene liikumine b) ainevahetusprotsessid Jaguneb: a) Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik * Seest õõnes membraansüsteem, ilma ribosoomideta. Ülesanded: a)Siin toimub süsivesikute ja lipiidide süntees.
mis koosneb valgud+ SV. Näiteks pole rakukesta mükoplasmade bakteritel. Ülesaded: annab rakule kuju, kaitseb välismõjutuste eest ja osaleb transpordis. 12. Limakapsel, paljudel bakteritel esineb kõige välisem kiht. Sõltub ka kasvukeskkonnast, kas limakapslit on. ÜL: säilitab niiskust, võimaldab liikumist, seob üksikud rakud kolooniaks. Bakteri rakkudes pole tuuma, mitokondreid, kloroplaste, sisemembraanistiku, tubulaarsüsteemi(tsütoskeletti). Bakterite tegevused: 1. Paljunemine, on väga kiire toimub amitoodi teel, tütarrakud on pärilikelt omadusdelt erinevad. 2. Populatsiooni kasv I. Kohanemus faas II. Kiire kasvu faas III. Satsionaalne faas ( surevad ja tekkivate rakkude arv on tasakaalus) IV. Ülekaaus on rakkude hukkumine. arvukus SULETUDKULTUUR aeg Bakterite paljunemisele on vajalikud:
- Ehitus sama, aga tihedalt kaetud ribosoomidega. Ülesanded: o Valkude süntees ja transport Golgi kompleks: - Kõverdunud plaatjad membraanstruktuurid üksteise peal - Otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesanded: o Tsütoplasma võrgustikul sorteeritud materjali sorteerimine o Materjali pakendamine membraanstruktuuridesse o Materjali osaline muutmine (lihtvalkudest liitvalgud) o Raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku membraanset varu Endosoomid Golgi kompleksist eraldunud membraansed põied, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse: a) Rakusiseselt b) Rakuväliselt Lüsosoomid membraanstruktuurid, mis sisaldavad aktiivseid ensüüme ja ümbertöödeldavat rakumaterjali. Lüsosoomid: · Autofaagia eneselagundamine o Nälgimine, dieedid o Emaka taandareng peale sünnitamist o Kullese saba taandareng
N: kõik endosoomid, mida kasutatakse raku sees. 2) sisaldised, mis viiakse rakust välja. N: seedeensüümid õõnesseedimisel. Topeltmembraansed rakustruktuurid. 1. mitokondrid 2. kloroplastid 3. tuum Mitokondrite ehitus ja talitlus : mitokondrid esinevad kõigis päristuumsetes rakkudes. Mitokondritel on 2 membraani. Sisemembraan annab arvukalt sopistisi(kristad). Mitokondrites on 2 ruumi. esimene jääb välis ja sisemembraani vahele, teine jääb sisemembraanistiku sisse. Seest on mitokonder täidetud valgulise vesilahusega, mida nimetatakse mitoplasmaks. Mitokondris on oma DNA (mitDNA). See DNA määrab ära paljude mitokondrite valkude sünteesi : mitDNAl on 3 eriomadust : 1. Ta on väike. 2. Ta muutub piisavalt sageli. 3. Ta pärandub vaid emaliini pidi. (mitokondrite DNA abil saab uurida liikide ja rahvuste evolutsiooni. Mitokondrite ülesanded : 1. hingamine rakutasandil. Toitainete järkjärguline lagundamine ensüümide ja hapniku koostöös
annaabi.ee 
