org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_ maailmameistriv %C3%B5istlused 03.12.09). Medalivõiduni jõudsid neist vähesed. Eesti on püsinud medaliriikide hulgas viimasel neljal MM-l järjest - selle eest on hoolt kandnud meie meistersportlased Erki Nool, Andrus Värnik ja Gerd Kanter. Kettaheites maailmameistri tiitlit kaitsev Kanter oli ka seekord Eesti kergejõustiku suurim medalilootus. Lootus pürgida kõrgetele kohtadele oli ka mitmetel teistel Eesti koondislastel - näiteks Euroopa sisemeistriks kroonitud Ksenija Baltal ja Mikk Pahapillil. Medalilootuse ja ootuse täitis Eesti tippkergejõustiklane kettaheitja Gerd Kanter tulemusega 66.88, saavutades MM-l pronksikoha. Teiste eesti sportlaste saavutused ja tulemused on antud uurimuses kajastatud tabelis 2 (vt tabel 2) Tabel 2 Eesti sportlaste tulemused kergejõustiku Berliini MM-l 2009 Sportlane Spordiala Tulemus Koht Osalejate arv Taavi Peetre Kuulitõuge 19
tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40- aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus Eesti sisemeistriks tuleku diplom aastatest 1945, 1948 jne. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Suuremad saavutused on olümpiamängudel võidetud kullad. 1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites
pronksi inviduaalselt ● 1969 Eesti parim naissportlane ● 2006 Valgetähe 3. klassi teenetemärk Jaak Uudmäe ● On sündinud 3.septembril 1954 Tallinnas ● Kergejõustiklane ● 1980 võitis olümpiakulla kolmikhüppes ● Euroopa meistrivõistlustel on võitnud nii hõbe,- kuld- kui ka pronksmedaleid. ● Erinevaid medaleid on ta võitnud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kui ka sisemeistrivõistlustel ● Eesti meistriks on ta tulnud 5 korda ● Eesti sisemeistriks on ta tulnud ka 5 korda Andrus Veerpalu ● Sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ● Endine murdmaasuusataja ● 2002. ja 2006 aastal võitis olümpiakulla ● 2002 võitis olümpiamängudel hõbemedali ● 2001 ja 2009 võitis maailmaveistrivõistlustel kuldmedali ● 1999 võitis maailmameistrivõistlustel hõbemedali ● Ta on eesti edukaim meessportlane, seoes 3 võiduga olümpiamängudel ● 2002 Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärk ● 2006 Valgetähe 1
1500 1981 4.14,05 m Ille Kukk. kergejõustiklane.Eesti meistriks, võitnud 17 (sh 4 sisemvtel) hõbedat ja 8 (3) pronksi.Eesti rekordit: 1500 m 4.14,05, 3000 m 9.38,2 8.55,75, 5000 m 15.30,84 ja 10 000 m 33.30,61. 1978 jooksis 4 × 800 m teatejooksus Eesti rekordi püstitanud naiskonnas.Tulnud 2007 kümnevõistluses ja 2010 teivashüppes Eesti meistriks ning 2008 ja 2012 teivashüppes Eesti sisemeistriks. 4. Läbi aegade 800 m. 1500 m jooks (Maailmas, Euroopas, Eestis) Juba palju aastaid on toimunud erinevad spordi võistlused. Eriti on populaarsed kergejõustiku võistlused. Oma referaadis ma kirjeldan rohkem 800 m. Ning 1500 m. Jooks. Minu tööl ma tahaksin võrrelda: kuidas muutusid sportlaste saavutused nendes alades läbi aegade Maailmas, Euroopas ning Eestis. Selle jaoks ma kasutan ühe entsüklopeedia tabeleid,millised võib vaadata lisandis. 800 meetri jooks
Ta on maakonna rekordi kaasomanik ja hõbemedalivõitja legendaarses 4 x 100 meetri teatejooksus 1981. aastal, kui Paide võistkonnas koos Gunnar Kirsipuu, Kalev Maarandi ja Enno Viiburgiga astuti südilt vastu tollasele Eesti sprindikoondisele (Tallinna I võistkond) ja võitjale alistuti alles finisiruudustikus. Tema tütar Helen Püümann jõudis 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel 400 meetri jooksus hõbemedalivõiduni ja talvel 2001 tuli juba Eesti sisemeistriks 400 meetri jooksus ning on korduvalt kuulunud vabariigi esindusvõistkonda. ALBU Albu on väike maakoht, kus tänase päevani pole õiget spordiplatsi kergejõustiku tarvis. Kuid ometi on sealt välja kasvanud tuntud pikamaajooksja Jakob Pärn, kes 1939. aastal võitis viimase ümber Paide Vallimäe peetud vabariikliku 15-ringilise jooksu. Selle meenutuseks korraldati 1980-ndatel aastatel teatejooksuvõistlust ümber Vallimäe ning
annaabi.ee 
