Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 111.2 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks
toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades,mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete maj aktiivsust;sisemaj koguprodukt(SKP)-a jooksul riigis toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades,mõõdab riigi maj tegevuse tulemusi;SKP per capita-SKP ühe elaniku kohta,mis saadakse kui SKP absoluutsuurus jagatakse riigi
osariikides USA Mõju Maailmas I: Majanduslik Mõju · USA kui maailma majanduse vedur · Juba 20.saj. alguses sai USA-st maailma juhtiv tööstusriik · Arengu soodustajad: ettevõtlik vaim, tehnikalembus, ei olnud pidurdavaid traditsioone ja eelarvamusi · Alguseks piisavalt suur sisemajandus. Moodsa tarbimisühiskonna pioneer · Positiivne arenguspiraal: taskukohased tooted, kasvava tarbimine, sisemaj. kasv, ostujõuline elanikkond · ,,The Worlds highest standard of Living" · Eeskuju ülejäänud maailmale · 20. saj. olulisem krediidiandja, NY on maailma finantsturgude oluliseks keskuseks: mõju kogu maailma jaoks (maj. globaliseerumise juht) · Liberaalne turu: ,,Kapitalismi evangeeliumi levitaja", neoliberalismi häll · Üle oma võimete elamine Poliitiline mõju · Maailma I moodne vabariik: ,,rõhutute sõber"
külaühiskonnas olid I ms eel märgatavad üldine jagunemine jõukateks, kesktalunikeks ja kehvikuteks, tavaliselt seda siiski välja ei tooda. Protsendid kipuvad alati suuresti erinema. Majanduslik olukord polnud üldse ühetähenduslikult määratletav. Võrreldes Lääne-Eur riikidega ja USA-ga oli Vm oma maj arengus kõvasti maha jäänud. Samas tuleb öelda, et 20.saj alguses tegi suuri jõupingutusi teistele järgi jõudmiseks. 20.saj alguseks Vm sisemaj kogutoodangu aastane juurdekasv keskmiselt 7%. Selle näitajaga läks Vm I ms eel mööda Prn-st ja Sb-st, lähenes Sm-le ja USA-le. Madalalt alustades on kõrget tempot saavutada ja hoida märksa kergem kui kõrgemal olles. Vm jäi Lääne-Eur arenenud riikidest maj mõttes kaugele maha. Vm oli põllumajanduslik riik. Talurahvas elas ja tegutses maal, linnad suhteliselt vähe arenenud. Saj vahetuse paiku Vm-l linnades vaid 5% rahvastikust, Sb-s nt 33%
annaabi.ee 
