Teised sumerite linnad olid analoogilised väikeste erinevustega. Assüüria linnad (Assur, Kalhu, Ninive ja Dur Sarrukin) Assüüria haarab enda alla Põhja-Mesopotaamia, enamik tema linnadest on rajatud Tigrise kaldale. 1) Assur Jõesaarele rajatud ebakorrapärase kujuga linn, mille lääne-lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud "uus" linn. Linnamüüris oli mitu väravat. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. 2) Dur sarrukin - Ainult residentsiks rajatud suurejooneline linn, mis ehitati praktiliselt 4 aastaga valmis. Dur Sarrukin oli nelinurkse põhiplaaniga ( Mesopotaamia alade linnadele oli iseloomulik, et nelinurkse põhiplaaniga linnade nurgad olid suunatud
Linna asutamisajaks peetakse 4. aastatuhande ja 2. aastatuhande keskpaika, kus temast kujunes Assüüria pealinn. Linn purustati 614 a eKr. Assur, mis asus Tigrise läänekaldal, oli põhjapoolsest küljest kaitstud Tigrise lisajõuest süvendatud kanaliga. Kaitstud jõuesaarele rajati ebakorrapärase kujuga linn, mille lääne ja lõunasein moodustasid poolringi. Müüri sisse jäänud linna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, palju templeid ja tsikuraat. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud nn. uus linn. Linnamüüris oli mitu väravat ja tänavad olid samuti kitsad ka kõverad, hooned olid umbseintega ning kogu elutegevus toimus siseõutes. Suured pidustused, laadad ja rahvakogunemised olid linnast väljas. Samuti oli Assuri linn Lõuna-Mesopotaamia ja Väike-Aasia vaheliseks kauba sõlmpunktiks ning 614 eKr Assuri linn purustati meedlaste poolt. Babüloonia linnad:
Taaslinnastumise näiteid võib Euroopast tuua alates 1980. aastatest kui linnakeskused muutusid taaskord atraktiivseks. Buzar jt. (2007) väidavad, et taaslinnastumise esilekerkimisel on oluline roll ka viimase kolme aastakümne jooksul arenenud riike haaranud „teisel demograafilisel üleminekul“ , mis kujutab endast uusi perekonna suhteid , vähemaid ja hilisemaid abielusid , sündide kahanemist, rahvastiku vananemist , väiksemaid majapidamisi jne. Sellel on võimas transformeeriv mõju siselinnale- mitmekesistab ja taastihendab siselinna sotsiaalmaastikke ning loob kildudeks purunenudlinliku vormi. Uute elanike sissevooluga kaasneb või juba eelnes selle elamufondi värskendamine ja elukeskkonna parandamine. Mõnedes kohtades siselinna taastärkamine asendab eeslinnastumist kui peamist arengusuunda, teistes aga on arenenud kui samalaadne protsess käimasoleva eeslinnastumise kõrval. Champion (2001) näeb siselinna taaselustamisepõhjustena ka valitsuse tegevust ja turujõudusid
annaabi.ee 
