rohkem 7 924 11.3.5Õhutransport Jaapani siseriiklikud kaubaveosed kasvasid 2001. rahandusaastal 0,5 % 580,7 mld tonnkilomeetrile, sealjuures vähenes kaubavedu lennukitega esmakordselt üheksa aasta jooksul, osalt tingituna täiendavate ohutusreeglite rakendamisest 11. septembri (2001) terrorirünnaku järel. Samas on lennutranspordi maht 1975. aastaga võrreldes kasvanud kuus ja pool korda. Lennureisijate arv 2001. aastal pisut kahanes - 111 miljonile, sealhulgas lennureisijaid siseliinidel oli 94,5 mln ja rahvusvahelistel liinidel 16,9 mln. 11.4 Kuidas on võimalik Eestis jõuda Jaapanisse kõige kiiremini? Millised on teised transpordi võimalused sinna jõudmiseks? Kõige kiiremini jõuab Jaapanisse lennukiga. Kui kiirest sihtkohta jõuab olenebki sihtkohast. Reis kestab umbes 15 tundi. Lennukiga minna Jaapanisse ongi kõige mõttekam. Teine võimalus on minna oma autoga läbi erinevate riikide. Näiteks läbi Venemaa, aga see on täiesti mõttetu, sest Jaapanisse
aastaks 76,3 miljonile, sõiduautosid oli neist 53,5 miljonit. 1987. a kinnitas Maanteenõukogu kiirtee-ehitusplaani, milles kohaselt seati eesmärgiks aastaks 21. sajandi alguseks ehitada valmis 14 000 kilomeetrit kiirteid, 2001. a oli neist käigus 9000 km. Ühtekokku on Jaapanis maanteid 1,16 mln kilomeetrit, neist kõvakattega 534 000 km. Lennureisijate arv 2001. aastal pisut kahanes - 111 miljonile, sealhulgas lennureisijaid siseliinidel oli 94,5 mln ja rahvusvahelistel liinidel 16,9 mln. Rahvusvahelistes kaubavedudes domineerib kindlalt meretransport, millega 2001. veeti 880 mln tonni kaupu, mis moodustas üle 80 % kaupade ekspordist-impordist, Jaapani firmade osakaal selles oli kaks kolmandikku. Brutotonnaazilt on Jaapan maailmas kuues (Panama, Libeeria, Bahama, Kreeka ja Malta järel) laevandusriik 14,5 mln-ga, kusjuures võrreldes esimese viiega on Jaapanil aluseid rohkem 7 924.
Reisiparvlaevad Reisiparvlaev on liinireisilaev, millel on üks või mitu autotekki. Reisiparvlaevad täidavad liinilae- vade funktsiooni, sõites kindla graaiku järgi enamasti suhteliselt lühikestel marsruutidel. See lae- vatüüp on levinud eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel, aga ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Reisijate arv võib sõltuda sellest, kas tegu on päevaste või öiste liinidega, mil reisijad vajavad kajutikohti. Suurematel reisiparvlaevadel on ligi 2500 reisijakohta ja 2000–2500 liinimeetrit autotekki. Reisiparvlaevad veavad eelkõige reisijate sõiduautosid ja busse, aga ka veo-
annaabi.ee 
