Inglise teater. Professionaalne teater sai alguse inglismaalt 16 saj. seni rändasid trupid mööda maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist Rose, Hope, Globe (ehitati 1599 ja sellega liitus ka Shakespeare nii näitleja, aktsionäri, kui dramaturgina). Siselava, rõdulava, torn. Teatrietendused olid väga populaarsed, neid külastasid nii lihtrahvas, kui aristokraadid. Naisnäitlejaid ei olnud, naiste osi mängisid noored poisid. Trupid tegutsesid kellegi rikka isiku, ehk metseeni toetusel. Etenduse juurde kuulus ka muusikaline osa ja kohustusliku seltskonnatantsuna dziig. Iga trupp kaitses kiivalt oma autoriõigusi. Shakespeare ajal tegutses palju temast kuulsamaid näitekirjanikke. Christopher Marlowe (1564-1593).
Tähevalge, väga külm. (Riiginõukogu saal, Tuba Poloniuse majas, Lahtine koht lossimüüri jalal) Teine vaatus- Audientsisaal kuningalossis. Taamal paistab eesriiete vahelt vaheruum, mille tagaseinas on uks. (Tuba Poloniuse majas) Kolmas vaatus- Audientsisaali vaheruum; seintel vaibad, keskel laud, külgseina ääres palvepult Ristilöödu kujuga. Lossi saal; kummalgi pool ääres istmed vaatajaile; taamal kõrgend eesriidega, mis varjab siselava. Vaheruum palvepuldiga nagu enne; tagapool audientsisaal. Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pilt; istmed ja voodi. Neljas vaatus- Kuninganna tuba. (Teine tuba lossis, audientsisaal, tuba Helsingöri lossis.) Lagendik ühe Taani sadamalinna lähedal. Viies vaatus- Kalmistu jugapuude ja väravaga. 3. Ülevaade sündmustikust vaatuste kaupa. Esimene vaatus:
Lava koosnes: 1. põhilava poodiumlava, mis oli tingimata kinni ehitatud, lahtise taeva all. Paremal ja vasemal kaks külglava, millel olid istmed, kus võis istuda publik, need istmed võis ka sealt ära koristada, eriti siis, kui etendati pühakute elulugusid. Põhilava kõrguseks maapinnas umbes 1.7 meetrit, selle all paiknesid meesnäitlejate garderoobid ja kostüümihoidla. 2. Teatro hoone, mis asus põhilava taga, oli ilma esiseinata, oli nagu omamoodi siselava. Selle kohal oli avatud teine korrus, rõdu moodi, kõik see oli kaetud: eesriided jne. Oli ka kolmas korrus. Sel moel moodustus kuni 9 mängupinda, millest iga võis moodustada ühe koha. 3. Siselava paremal ja vasemal kaks ust, tegelane võis ühest uksest välja minna ja teisest sisse tulla see märkis stseeni vahetumist, koha vahetumist. Siselava sees oli uks, mis viis näitlejannade garderoobi. 4
Teatrid erinevad, ei olnud ühekujulised, nt Luik ja Gloobus olid o-kujulised. Roosi teater mitmiktahukas, Fortuna aga ristkülik. Sisekujundus oli siis selline, et teatris oli moodustunud palju erinevaid mängupindu. Näitleja oli Shakespeare'i ajastul näha neljast küljest. Lava jagunes kolmeks või neljaks mängupinnaks ehk sektoriks, eeslava, tagalava varikatuse all (võis mängida stseene, mis varjulisemad ja salapärasemad kasutati harvem), kolmas lava oli siselava, mis oli eesriide taga. Eesriie oli tagaseinas oli väike toake, selle varjamiseks eesriie, suurema ruumi vajadusel tõmmati see eest ära. Uks/sein. Siselaval võis alata pooleliolev stseen eesriie tõmmati eest ja seal juba midagi toimus. Uksed viisid lava taha. Enamus teatritel kolm ust. Neljas mängupind oli rõdu, mis oli lava kohal. Rõdu iseärasuseks ka see, et seal istusid vaatajad kõige kallimad kohad teatris.
annaabi.ee 
