ülesannete täitmiseks. 2) Võib vaatenurkade suurema erinevuse ja kõrgendatud vajaduste tõttu suurendada indiviidide ja süsteemi innovatiivsust. 3) Võib iga inimene arendada paremat arusaamist omaenda seisukohtadest, sest konflikt sunnib teda sõnastama oma vaateid ja esile tooma kõiki toetavaid argumente. 4) Võib iga osapool saavutada suurema teadlikkuse oma identiteedist. 5) Võib aidata osapooltel omaenda sisekonfliktidega toime tulla. Konflikti tüüpid: 1) Realistik konflikt - on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid, vahendid, väärtused või huvid. 2) Mitterelistik konflikt - tuleneb asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamustest, ogranisatsiooni düsfunktsionaalsest struktuurist, võit-kaotus tüüpi võistlusest, vaenlikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Konflikti vähendamse meetodid: 1) Kasutada vähem teesulde. 2) Peegeldav kuulamine.
käituda. Söömishäirete tekkepõhjused on keerukad ja omavahel seotud (12). Anoreksia ja buliimia sagenemise üheks oluliseks põhjuseks peetakse kultuurilist survet – saledus (eeskätt naiste puhul) on atraktiivsem ja pälvib rohkem positiivset tähelepanu. Enamasti ei ole see aga ainus otsustav stiimul, et käivitada arutu nälgimine. Põhjused võivad olla seotud ka perekondlike probleemidega, enesekontrolli ja autonoomiaga, sisekonfliktidega naiselikkuse ja täiskasvanuks saamise küsimustes. Tegemist võib olla ka bioloogilise soodumusega (häired aju ainevahetuses ja hormoonide regulatsioonis). Tunnused, mis eristavad söömishäiretega kaasnevat nälgimist tervislikust dieedist: kehakaalu alandamine (anoreksia puhul 15% ja rohkem normkaalust vähem); l võib olla tugev hirm kaalu lisandumise ja paksuks minemise ees; l väärastunud kehataju (paks-olemise-tunne
Sest etikett pidi kehtima kõigi jaoks. Autorifantaasia vohamine nägi välja liigse lodevusena, pidi end vaos hoidma. Eriti kehtis see kunsti kohta. Dramaturgiale mõjusid need reeglid igati hästi teatri enesetunnetamise vahend, teater kehtestas ise oma piirid, saades niimoodi iseendaks. See nõue sundis dramaturge minema süvitsi psühholoogiasse. Racine ongi kaasaegses mõttes esimene psühholoogilise teatri looja. Sunnitud selleks, kuna kaotanud kõik välised vahendid, hakkas tegelema sisekonfliktidega. Teater oli saavutanud oma arengus mingisuguse tipu laadaplatsilt jõudnud lossi. Racine'i ajal ei olnud veel teatril oma mehhaanikuid, õmblejaid jne. Miks see lavastusala lavastuse juurde siis üldse tekib? Sest teatri lavastusala osa on vajalik, et lahendada lavaruumiprobleemi. Tühja ruumi probleem lavastusala, selle personal, mehhanismid jne peavad täitma selle tühja ruumi probleemi. Näitlejateatris sellist probleemi ei eksisteeri
annaabi.ee 
