leidmiseks ja hoidmiseks personalivaldkonna ja turunduse meetodeid. Kui bränd luuakse tarbija peibutamiseks, siis tööandja bränd luuakse töötaja peibutamiseks Milleks? • Värbamiskulu vähendamine • Parima võimaliku tööjõu selekteerimine • Töötajate hoidmine ja motiveerimine • Töötajate positiivsete emotsioonide ja hoiakute toetamine • Ettevõtte maine tõstmine, võimalusel ka kuvandi toetamine Kaudne mõju ka kogu sisekommunikatsioonile mh kriisikommunikatsioonile, turundusele, ettevõtte eesmärkide täitmisele Tööandja bränding: protsess 1 (ettevõtte hindamine), protsess 2 (määratleda sihtrühm), protsess 3: kommunikatsioon Tajumehhanismide arvestamine reklaamikujunduses Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi – aktiviseeruvad instinktid (seks, ellujäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju – aktiviseeruvad emotsioonid (aju tüvi “tõmbab selle käima”
ja turunduse meetodeid. Kui margitoode ehk bränd luuakse tarbija peibutamiseks, siis tööandja bränd luuakse töötaja peibutamiseks Milleks? Värbamiskulu vähendamine. Parima võimaliku tööjõu selekteerimine. Töötajate hoidmine ja motiveerimine. Töötajate positiivsete emotsioonide ja hoiakute toetamine. Ettevõtte maine tõstmine, võimalusel ka kuvandi toetamine. Kaudne mõju ka kogu sisekommunikatsioonile mh kriisikommunikatsioonile, turundusele, ettevõtte eesmärkide täitmisele. Tööandja brändingu protsessid: Ettevõtte hindamine: uuring: kaardistada järgmised faktorid nii formaalsed (strateegilistes kavades, aastaraamatutes jm) kui reaalsed. Nime tuntus. Teadlikku ettevõttest. Väline kuvand, maine. Sisemine kuvand, maine. Tunnetatud väärtused.
Tähendab rolli mängimine osutub tingimuseks inimese partnerluses iseendaga sisekommunikatsioonis. Kuid see ei ole veel kõik. Pidev suhtlemine, millega me oleme harjunud imikueast alates annab vilumuse vastu võtta partneri rolli, mälus ladestuvad teiste rollid. Mõelda või rääkida iseendaga võib ka sellisel moel: mina, ühes oma individuaalsetest rollidest, pöördun enese poole, kuid teise rollis. Kõik see nõuab sisekommunikatsioonile häälestatust. Iga monoloog on tegelikult dialoog seda märkas juba kuulus vene filoloog M. M. Bahtin. Et minna üle väliskommunikatsioonile on hädavajalik tähelepanu kõrvale juhtida kõnelt iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner.
annaabi.ee 
