Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3). Ta tahab sellega õelda, et tegelikult ei saa me sundida teadvust ja südame- tunnetust , et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama tunnetame ja mõistame meeltega seda maailma, nii me saame olla vabad. Proua Arendt väidab, et need kes ei tea mis tähendab vabadus, vaid neile on pandud sõnad suhu, et "vabadus tähendab selle tegemist, mis meeldib" (lk
värvid, tähtede kujud jne. Introspektsioon ei tõestanud ennast tõeliselt teadusliku tehnikana. Välisele vaatlejale jäi väga vähe võimalusi teise inimese teostatud introspektsiooni täpsuse kontrollimiseks. Sedalaadi puudused viisid uute mudelite evolutsioonile, mis strukturalismi suures osas välja tõrjusid. Huvitav on märkida, et strukturalismi jäänused siiski püsivad: viimase kahekümne aasta jooksul on taaselustunud huvi inimeste sisekogemuse kirjelduste vastu. Tunnetuspsühholoogid, kes keskenduvad kõrgematele psüühilistele protsessidele nagu mõtlemine, mälu ja probleemide lahendamine, on loonud uuenduslikke tehnikaid inimeste teadvustatud muljete mõistmiseks. Need tehnikad aitavad ületada paljusid introspektsiooni puhul tekkinud raskusi. · Millised on teadvuse omadused? Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus. Eneseteadvus teadlikkus oma teadvusest e identiteeditunne. Teadvuse omadused:
Luuletust võib küll seletada, uurides selle koostisosi ja sünnipõhjuseid; ja seletus võib olla mõistmisele vajalikuks eelastmeks. Aga enamikul juhtudel on luuletuse mõistmiseks vajalikum püüda hoomata selle sihte, selle entelehhiat. Kriitikavorm, kus liigne toetumine põhjuslikele seletustele on suurimaks ohuks, on võib-olla kriitiline biograafia, eriti kui elulookirjutaja täiendab oma teadmisi välistest asjaoludest psühholoogiliste oletustega sisekogemuse vallas. Kriitik või biograaf, kes pole õppinud ja praktiseeriv psühholoog, vaid rakendab oma uurimisobjektil üksnes psühholoogide kirjutatud raamatute lugemisest omandatud analüüsioskust, võib asjad veel rohkem sassi ajada. Küsimusele, kui palju luuletaja kohta käiv teave aitab mõista tema luulet, peaks vastama iga lugeja ise ning igal konkreetsel juhul eraldi. Uurijad pakuvad välja teooriaid meistrite loomingu seletamiseks, lahates nende eraelu. Lugeja seisukohalt
annaabi.ee 
