kaotused väiksemaks. Irooniline on tõdeda, et USA majanduskasv muutis hiljem ka Euroopa nõnda haavatavaks ning tabas suure majanduskriisi ajal mõnda Euroopa riiki veel rängeminigi. Selge on, et kuigi Ameetika kannatas ka sõjakoleduste all, polnud see kindlasti võrreldav Euroopaga ning ma julgen väita, et minu arust tuli USA sellest sõjast välja kõige suurema võitjana. Saksamaa saatus kaotaja riigina oli kindlasti kõige kurvem. Pärast sõda valitses Saksamaal sisekaos. Keisririik oli lagunenud keiser elas Hollandis paguluses ning selle asemele ilmus murelik Weimari vabariik, mis nimetati linna järgi, kuhu vabariigi valitsus oli Berliinis puhkenud mässu eest pagenud. Jõudu said äärmusliikumised, mida soodustasid Versaille'i lepinguga paika pandud sätted Saksamaale. Nimelt pidi Saksamaa näiteks oma relvajõud kärpima 100 000 meheni sisuliselt tuli piirduda politseiga ning 15 aastat leppima
Pikaajaliselt tõusvad ja tähtsad riigid olid: Inglismaa, mis oli maailmamerede valitseja, kaubanduslik riik ja koloniaalriigi algus, tähtis oli ka Bourbonide Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik, oli ideoloogiline (= absolutism), kultuuriline eeskuju Mandri-Euroopa jaoks (keel, kunst, mood, etikett jne) ja tasemel sõjavägi. 17 sajandil Venemaa roll oli teisejärguline ja alles Peeter I suudab Venemaa Euroopa poliitilisele areenile tuua. 17saj alguses oli Venemaal sisekaos. Euroopa uueks välispoliitiliseks ideaaliks kujunes nn tasakaalupoliitika põhimõte (1648- 1870). Selle alguseks on Vestfaali rahuleping, mis pani paika rahvusvahelise suhtlemise üldised põhimõtted uusajal. Uusaja diplomaatia algus (diplomaatiliseks keeleks oli prantsuse keel). Proovitakse säilitada jõudude tasakaalu Euroopas (eriti oluline 18saj'l): ,,Kui üks riik saab lisaalasid, siis peavad ka teised saama, et säiliks jõudude tasakaal", sellega eirati
...Igal aadlikul on õigus eriarvamusele ehk liberum vetole ...Eriarvamust ei pea põhjendama ...Tulemus: Reformid takerduvad ja riigi areng peatub. Poola allakäik · 17.saj. keskpaike algab Poolas poliitiline,majanduslik ja sotsiaalne kriis · Detsentraliseeritud Poola ei moderniseeru: struktuurid on arhailised ja funktsioneerivad halvasti · 18.saj. on ümberringi tugevad tsentraliseeritud ja absolutistlikud riigid: Venemaa, Austria ja Preisimaa, Poolas on aga sisekaos. Poola puudused · Naabritega võrreldes väike sõjavägi · Riigil väiksed sissetulekud · Puudub moodne bürokraatia · Halvatud aadliparlament · Valitav kuningas hakkab järjest rohkem sõltuma ka naaberriikidest · Naaberriikides on tõhus valgustatud absolutism, Poolas ,,feodalism" (aadli õigus sõlmida konföderatsioone. Poola kui naaberriikide sõltlasriik · 18.saj. on Poola oma naabrite valve all! · Tugevneb eriti Venemaa mõju