Konstitutsiooni esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus ja on oluline et see ka igapäevaelus toimiks. Eestis teostavad konstitutsioonilist järelevalvet riigikohus ja õiguskantsler. Selleks et seadused abistaksid riigi juhtimist, peavad need kooskõlas olema. RIIGIKAITSE EHK RIIGI JULGEOLEK Õigus-ja riigikaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust. Seda täiendab välisjulgeolek. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. See kestab 8 või 11 kuud. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmeena. Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest, õhuväest
Riigikaitse Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-
Kaasistujaks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, tal on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed võimalused. Kohtukaasistuja valib viieks aastaks ametisse selle linna/valla volikogu, kus kohus asub. Tema kandidatuur kooskõlastatakse eelnevalt kohtunikuga. 2.10 Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Sisejulgeolekut täiendab välisjulgeolek. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodakondsust
annaabi.ee 
