Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaaliareisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas" Prado muuseum, Madriid
Figuurid on neil tumedad ning asuvad lihtsal heledal ja siledal taustal. "Venus peegliga" (164448) 1629-1631 veetis Velázquez poolteist aastat Itaalias, peatudes pikemalt Veneetsias ja Roomas. Ta tutvus Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekkis muutus, ta loobus üksikvorme teravalt kujutavast laadist ja pöördus puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tundis ainult pinda, hülgas üksikasjaliku sisejoonistuse, lihtsustas kõike ja sulatas üksikasju kokku. Balthasar Carlose ratsaportee, 1632-1634 · Velázqueze pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. ·
vabamaks, ehkki kõik maalil kujutatu on ülevaatlik ning hõlpsasti haaratav nagu itaalia klassikalistes maaliteostes. Portreed kuninagast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja väga veenvad. Kui Velazqueze oli kolm aastat Itaalias muutus tema maalimisviis märkimisväärselt: Ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Velazquezel õnnestus silmapaistmatu argipäevasuse kaudu leida tee ilu juurde ja see igaveseks lõuendile maalida. Maalid
voolava, teatraalse ja fantaasiaküllase käsitlusviisiga. Aastatel 1629-1631 veedab Velázquez poolteist aastat Itaalias peatudes pikmalt Veneetsias ja Roomas. Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas". Seda laadi harrastab kunstnik
esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega Ø Portreed on tõetruud, loodud suure inimesetundmisega Ø Maalimisviis on tugev, selge ning tumedate varjudega Ø Figuurid on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis, olles tumedad ning esinedes lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil Ø 1631. a. loobus ta modelleerivast laadist ning pöördus puhtmaalilise käsitlusvii si pooletunneb ainult pinda, hülgab detailse sisejoonistuse, lihtsustab kõike viimse võimaluseni ning sulatab kokku üksikasju Ø Pintslitehnika on lai, vedel ning voolav nagu vesivärvimaalis Ø Maalis nii tavalisi inimesi, igapäevaseid esemeid kui ka kuninglikke perekondi Ø Meisterlikult andis edasi esemete materjali, õhku ja valgust Ø Atmosfäärõhk ja valgus on talle tähtsaimaks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Ø Maalides pidas ta oluliseks tabada inimese iseloomu, ta ei joonistanud hoolega