*Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. *Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga. Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord meeste kategoorias kuulub Javier Sotomayorile (Kuuba) hüpates 2.45m. Naiste kategoorias kuulub rekord Stefka Kostadinovale (Bulgaaria) hüpates 2.09m. Eesti meeste rekord on 2.30m, mille püstitas Marko Turban ja naiste rekord on 1.96m, mille püstitas Anna Iljuštšenko. 3 Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord on 1
Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Reis liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse alla, sääred ja pöiad jäävad ettepoole latti. Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada. 5. Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale. Maandutakse õlgadele ja seljale. Põlved on laiali. 6. Erinevad tehnikad - Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. 8. Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste)
rataste haardumisest teega. Vähekogenud mootorrattur ei julge sageli masinat küllalt kallutada ja sõidab kurvi Välis- Külghaagisega mootorratta rooli tuleb hoida märksa servale või isegi kurvist välja. Paremas kurvis aga võib tugevamalt kui soolomasina puhul, sest haagise liikuims- sel juhul tekkida raske kokkupõrge vastusõitjaga. Väär on takistuse muutumine avaldab mõju kogu sõiduki liikumis- ka püüe luua kindlustunnet kurvis sisejala mahapanemi - suunale. Juba otsesõidul võib märgata, et gaasi andmisel sega, kuna nii väheneb juhi kontakt masinaga. Parimaks kisub haagisega masin paremale, gaasi vähendamisel ja abinõuks alahinnatud kurvist väljasõitmise vastu on moo- pidurdamisel aga vasakule, sest haagis püüab inertsjõu torratta kalde suurendamine. Seejuures tuleks sisejala põlv mõjul ette joosta (joon. 174). Need asümmeetrilise sõiduki
annaabi.ee 
