Väärtustab traditsioone, sh moraali.Tuleb olla tähelepanelik kõige selle suhtes, mis on püsinud pikka aega, see on läbinud ajaproovi ja seda peaks usaldama. Universaalne e egalitaarne kommunitarism - kaughorisont. On pigem kriitiline meile pärandatud eluvormide suhtes. Inimesed on autonoomsed subjektid, kes ise enda eest otsustavad. Neil on otsustamise õigus ja kohustus. Liberaalne kommunitarism - kõige rahulikum neist kolmest. Pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust. Liberaalse kommunitarismi meelest on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (nt perekond, EL jne). Indiviidi vastutuse tase on lähihorisondi puhul suurem - lähedaste ja oma kaasmaalaste eest ollakse nõus rohkem vastutama kui võõraste eest. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria:
Tähelepanu alt jääb välja see, et just riik on tähtis vahendaja lähi- ja kaughorisondi vahel, hõlmates nii elukeskkonna kui ka poliitilised otsustajad Liberaalne kommunitarism – püüab hoiduda ühe segmendi liigsest rõhutamisest. Indiviid on ühiskonnastunud, kuid see on toimunud erinevate vastuolude kaudu ning on mitmetasandiline. Inimene elab läbi ning vajabki mitmeid ühiskonnastumisi. Eelduslikult pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust, liberaalse kommunitarismi on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Tundub, et toodud seisukoht peegeldab adekvaatsemalt ning õigemini kommunitarismi kokkukuulumise ideed. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja. Lähihorisondi puhul on indiviidi vastutuse tase suurem – lähedaste eest ollakse valmis rohkem välja
tähtis vahendaja lähi- ja kaughorisondi vahel, hõlmates nii elukeskkonna kui ka poliitilised otsustajad 3. Liberaalne kommunitarism – kõige rahulikum neist kolmest. püüab hoiduda ühe segmendi liigsest rõhutamisest. Seisukoht, et indiviid on küll ühiskonnastunud, kuid see on toimunud erinevate vastuolude kaudu ning on mitmetasandiline. Inimene elab läbi ning vajabki mitmeid ühiskonnastumisi. Eelduslikult pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust, liberaalse kommunitarismi on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Tundub, et toodud seisukoht peegeldab adekvaatsemalt ning õigemini kommunitarismi kokkukuulumise ideed. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (n perekond, EL jne?).