ühest liigist teise. Q=U + A, Q-juurdeantav soojushulk, U-siseenergia muut A- välisjõudude vastu tehtav töö Töö gaasi paisumisel 1.isohooriline.kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks. Temp. Tõstmiseks. 2.isobaariline. absoluutne temp on võrdeline ruumalaga.Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumi se töö A=pv ja siseenergia muudu U vahel. U ja A vahel on sõltuvus ja Q ja U vahel on sõltuvus. 3.isotermilne (T=O)siseen. sõltub t-st, siis T korral ei muutu siseenergia. Q=A. ISETERMILISEL protsessil läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks.Ka hjuks praktikas pole see võimeline sest kui kaua saab gaas ikka paisuda?On vajalik teha gaasi vahepeal uuesti kokku suruda. Efektiivsus-kui palju saadakse kasu võrreldes kulutusega. *kasu-mehaaniline töö *kahjulik e kulutatu mingi soojus, mis tuleb masinal anda,et saada mehaanilist tööd.
klapi sulgemine ja avamine, vooluallikas-alalisvooluallikas, millest saadakse statsionaalse el.välja energiat, klapp-tagab en. perioodilise juurdevoolu, võnkering-. kasut. raadiosaatjates, televisioonis jne. Enim el.energiat toodetakse SEJed. + odav rajada, tehnoloogia ei pea olema arenenud, kütust saab tarnida, pole kallis saastab keskkonda, kütusevarud otsakorral, kütust kulub võrdelemisi palju. SEJ on soojusest el.energiat tootev ettevõte. Laiemas tähenduses muundatakse SEJs siseen. elektromag.välja en.ks. Kütusena kasut. fos.kütuseid ja tuumkütust (seega liigituvad siia alla ka tuumajaamad)
mis uur eri en.vormide üleminekuid keem-s protsessides,seejuures 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt Kompleksühendi sisesfääri püsivust isel. ebapüs-konstandiga, isel-b süst-i oleku parameetritega ja oleku funkts-dega. Oleku funi ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. mis siseliset on kompleksiooni dissotsiatsiooni reakts.i tasakaalu nimelt siseen. muut arvut-se süst-i algoleku ja lõppoleku funkts-de 2) En miinimum peab ekt-de aatomis olema minim-ne poten-ne konstant. Kompleksühendid on kõige levinum ühendite kl, nende väärtusteb abil. Erist homogeenseid ja heterogeenseid süsteeme. en. Mida kaugemal ekt on tuumast, seda nõrg on ta tuumaga seot. suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsn. Homog süst om-d on kõikides osades samad. Heterog süst koosn
Aine selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. faasilise oleku väljendamiseks kasut. faasimuutuse termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg diagramme. Nt. pt- diagramm, Ts- diag., Pv, hs- diag. arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. kohta. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks on parameetrid, mis on proport-sionaalsed süsteemis meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia
Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. siseenergiaks, mis on keha osakeste kulg -ja pöörlemisliikumiseenergia, osakeste omavahelise asendi ning molekulide ja aatomite võnkumisenergiate summa. Juhul, kui td-line süsteem on väliskeskkonnast isoleeritud ja tervikuna liikumatu, võrdub tema energia tema siseenergiaga. Siseenergia mõõtühikuks on J. Siseenergia antakse tavaliselt 1kg td-lise keha kohta –u=(U/M) J/kg. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia normaaltingimustel võrdseks nulliga. E=k + A + U, kus U on siseenergia [J/kg]. 3. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundumise seadus. Mingisse kehasse kantud energia võib muunduda sise- või välisenergiaks
sellist protsessi, mis allub võrrandile T*ds/dT=c=const. 4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna). Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. siseenergiaks, mis on keha molekulide kulg -ja pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg kohta. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia normaaltingimustel võrdseks nulliga. E=k + A + U, kus U on siseenergia [J/kg]. Soojus ja töö. 1.Energia ülekanne töö vormis- on seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2
Kuid tänu sellel, et soojusvahetus on suhteliselt aeglane protsess, võib seda tihti lugeda tühiseks kiiretes protsessides. Siis ongi protsess adiabaatiline. Ternodün. 1 alusest ja siseenergia valemist tuleneb: A= -(U 2-U1)= -i/2*NR(T2-T1). Adiabaatilises protsessis teeb gaas tööd oma siseenergia arvel. Töö onpositiivne, kui temperatuur alaneb, siseenergia kahaneb. Sel juhul gaas paisub. Kokkusurumi-sel kehtib vastupidine- gaasi töö on neg., siseen. ja temp. kasvab. Rõhu ja ruumala muutumise seose leidmiseks lähtume I alusest diferentsiaalsesl kujul. Arvestame, et Q=0; A=pdV; dV=i/2*NR dT. Antud juhul mittevajaliku temp. muudu dT elimineerimine olekuvõr-randi pV=NRT abil, seda diferentseerides: pdV+Vdp=NRdT. Nii saame: i/2(pdV+Vdp)= - pdV; (i/2+1)pdV+i/2Vdp=0. Jagame võrrandit i/2-ga ja tähistame: =i+2/i=Cp/Cv. Siis saame: pdV+Vdp=0
täielikult ümbritsevast isoleerida. Kuid tänu sellel, et soojusvahetus on suhteliselt aeglane protsess, võib seda tihti lugeda tühiseks kiiretes protsessides. Siis ongi protsess adiabaatiline. TD. I seadusest ja siseenergia valemist tuleneb: A= -(U2-U1)= -i/2*(m/µ)R(T2-T1). Adiabaatilises protsessis teeb gaas tööd oma siseenergia arvel. Töö on +, kui temperatuur alaneb, siseenergia kahaneb. Sel juhul gaas paisub. Kokkusurumisel kehtib vastupidine- gaasi töö on neg., siseen. ja temp. kasvab. Rõhu ja ruumala muutumise seose leidmiseks lähtume I seaduse alusest diferentsiaalsel kujul. dQ=0 seega dU=-dA dQ=dU+dA=0 (m/µ)Cv dT + pdV=0 Kuna pV=(m/µ)RT ning siit p=(m/µ)(RT/V), siis eelnev rida tuleb selline (m/µ)Cv dT + (m/µ)(RT/V)dV=0
annaabi.ee 
